Olen sündinud 22. aprillil 1960.aastal Viljandis, enamuse aega elanud aga Tallinnas. Õppisin Tallinna 46. Keskkoolis kunstikallakuga klassis, lõin kaasa noorteliikumises “Kodulinn”. 1978.aastal astusin Tartu Ülikooli õppima ajalugu. Ülikooli lõpetasin 1983.aastal cum laude. Lõime koos aatekaaslastega üliõpilasliikumise “Noor-Tartu”, mis üritas Tartu vanadel kalmistutel töötades ning kehtivatele tavadele alternatiivseid kultuuriüritusi korraldades hoida elavana aegade sidet ning kaitsta ajaloolist mälu. Kuna tegemist oli nõukogude süsteemist väljapoole jääva ettevõtmisega, äratas see julgeolekuorganite tähelepanu. Sõber Lauri Vahtre visati ülikoolist välja, meie teiste jaoks lõppes ülikool õnneks enne otsa. Julgeolekuorganid ei teadnud, et olin selleks ajaks juba teinud kaastööd põrandaalusele ajakirjale “Lisandused…” ning koostanud ülevaate “Eesti 1944”, mis toimetati Eestist välja, loeti ette raadiojaamas “Vaba Euroopa” ning anti välja Torontos ning Soomes.

Kohast ülikooli juures jäin loomulikult ilma. Üliõpilasi ideoloogiliselt kahjustama mind seega ei lastud, koolilapsi millegipärast aga küll. 1983.aastal sai minust ajalooõpetaja Tallinna 24. Keskkoolis. Töö õpetajana mulle meeldis, loodan et jäin ka õpilastele meelde, olen ajalugu õpetanud igal juhul mitmele tänases Eestis igati edukalt läbi löönud mehele-naisele. Töötasin koolis 1986.aastani, mil kutsuti tööle muinsuskaitse alale, kus aja jooksul jõudsin Muinsuskaitseameti etteotsa.

1986.aastal asusime looma Eesti Muinsuskaitse Seltsi, mis ametlikult astus ellu 1987.aastal üsna tormiliste aastate järel. Juhtisin Muinsuskaitse Seltsis ajalootoimkonda ning algatasin ajaloolise pärimuse kogumise, mis tõi aastate jooksul kokku üle 100000 lk mälestusi. Muinsuskaitse Seltsist läks tee kuidagi loomulikult Eesti Kodanike Komiteedesse, sealt Eesti Kongressi ja Ülemnõukogusse ning Põhiseaduslikku Assambleesse.

1992.aastal kandideerisin valimisliit “Isamaa” eesotsas Riigikogusse. Valimisvõidu järel valiti mind vaid 32.eluaastale vaatamata Eesti peaministriks, millisel kohal töötasin 1994.aastani. Seadsin eesmärgiks pöörata Eesti mitte ainult sõnades vaid tegudes idast läände. 1994.aastal sai minust taas Riigikogu liige, milleks mind uuesti valiti nii 1995 kui 1999.aasta valimistel, nüüd juba Isamaaliidu erakonnas. 1999.aasta valimiste järel valiti mind taas peaministriks, kellena töötasin 2002.aasta alguseni. Seadsin oma eesmärgiks muuta Eesti pööre Läände pöördumatuks, tagades Eestile kutse nii Euroopa Liidu kui NATO täisliikmeks. Ametist lahkudes võisin tõdeda, et need eesmärgid õnnestus ka saavutada. 2003.aastal valiti mind taas Riigikogu liikmeks, kus tegutsesin majanduskomisjonis ning julgeolekuasutuste järelvalve komisjonis.

Poliitilise tegevuse kõrval olen nõustanud nii riike kui ettevõtteid. Huvi Eesti kogemuse vastu on maailmas suur, seda jagades olen jõudnud pool maailma läbi rännata. 2006.aastal palus mind aastaks oma nõunikuks Gruusia president M.Shaakashvili, samal aastal valiti mind Swedpanga nõukogu liikmeks. Mulle on omistatud mitmeid rahvusvahelisi auhindu, millest võiks mainida 1993. aastal maailma parima noore poliitiku auhinda, Adam Smithi auhinda 2002. aastal ning Milton Friedmani Vabadusauhinda 2006. aastal.

Kõige selle kõrval olen jätkuvalt tegutsenud ajaloolasena. Olen Tartu Ülikoolis kaitsnud ära magistrikraadi ning 2005. aastal doktorikraadi. Raamatute kirjutamine on mulle teretulnud vahelduseks poliitilisele tegevusele, see on tegevus, mis mulle lihtsalt meeldib. Minu poolt kirjutatud raamatute hulk ulatub juba paarikümne ligi, neid on üsna aktiivselt ka tõlgitud.

Kõigeks selleks poleks mul olnud ei jõudu ega tahtmist, kui mu kõrval poleks juba 25 aastat olnud abikaasa Katrin. Minu jaoks peitub õnn selles, et saada vanaks inimese kõrval, keda armastad. Olen õnnelik, et meil on kaks vahvat last, Mihkel ja Kadri, kes õpivad mõlemad Tartu Ülikoolis.