P.S. Gruusia on samas edetabelis 107 kohalt tõusnud kahe aastaga 35-ks! Kunagi arenesime ka meie nii kiiresti.

Eesti peab taas söandama suurelt mõtelda! Muutmaks Eestit maailma innovaatilisemaks riigiks tuleks esiteks see eesmärk endale selgelt püstitada, paika panna selleni viivad verstapostid ehk mõõdetavad vahetulemused ning seejärel reaalselt tegutsema hakkama. Tegemist on eesmärgiga, mis läbib kogu ühiskonda, saades alguse haridussüsteemist ning siin kujundatavatest hoiakutest ning lõpetades vanema põlvkonna võimete maksimaalse kasutamisega. 

Lähemas tulevikus tuleb keskenduda kahele küsimusele: 

1. Üleminekule loovale majandusele, see tähendab teadus- ja arendustegevuse toetamisele ning sidumisele ettevõtlusega.
2. Infoühiskonna arendamisele. 

Loovale majandusele üleminekuks pakun välja järgmised sammud: 

1. Teadus- ja arendustegevuse osakaal rahvuslikus koguproduktis tuleb 2010.aastaks samal kombel nagu kaitsekulutused siduda 2%-ga riigieelarvest.
2. Teadus- ja arendustegevuses tuleb tõsta erasektori osakaalu, kasutades selleks Arengufondi, EAS ja teisi meetmeid.
3. Ettevõtluse ja teadusasutuste koostöö õhutamiseks tuleb käivitada innovatsiooniosakute programm.
4. Euroopa Liidu tõukefondides tuleb suurendada tehnoloogilise siirde osakaalu.
5. Oluliselt tuleb suurendada riiklikus tellimuses ülikoolidele reaalalade, eriti inseneride osakaalu. Inseneri amet tuleb taas au sisse tõsta. 
6. Käivitada tuleb selgeid sihte omav programm, vähemalt viiekordistamaks Eestist võetavate patentide hulka. 

Infoühiskonna arendamisel on eesmärk viia IKT-võimalused iga inimeseni Eestis, muuta need igapäevaelu lahutamatuks osaks. Kuigi Eesti on juba praegu maailmas esirinnas riigi poolt pakutavate e-teenuste hulga poolest, pole me seda mitte inimeste osakaalu poolest, kes neid kasutavad. Sotsiaalsest ja regionaalsest ebaühtlusest tulenev digitaalne lõhe on saanud suurimaks tõkkeks Eesti teel infoühiskonda. 

Infoühiskonna arendamiseks pakun välja järgmised sammud: 

1. Käivitada horisontaalne IKT valdkonna riiklik programm, mida teostatakse nii ettevõtlust kui kolmandat sektorit kaasa haarates, eri allikatest pärinevaid ressursse ühendades. Koordinatsiooni parandamiseks peab programmi juhtimisstruktuur olema ministeeriumiülene, see tähendab paiknema peaministri otseses alluvuses.
2. Läbi vaadata kehtivad riiklikud regulatsioonid, soodustamaks IKT-võimaluste täielikumat kasutamist. 24X7 põhimõte peab saama reaalsuseks.
3. Toetada, soodustada või kohustada riiklikul tasemel IKT-põhiste teenuste kasutamist. Riik peab kodanikele tutvustama nende võimalusi e-asjaajamises ning e-valitsust propageerima. 
4. Seada paberivaba asjaajamine ja e-allkirja kasutamine riiklikus sektoris normiks, astuda konkreetseid samme kaugtöö soodustamiseks.
5. Ühtlustada riigi ja KOV IKT-infrastruktuur.
6. Luua teeninduspunktid, kus kodanikul on võimalik “ühe peatuse” põhimõttel riigiga suhelda. Selleks tuleb lõpule viia riiklike registrite ühendamine. 
7. Tugevdada e-demokraatiat, anda inimestele suuremad võimalused mitte ainult riigiga suhtlemiseks, vaid ka otsuste mõjutamiseks.
8. Käivitada “Tiigrihüpe II” programm, mis aitaks järjele haridusasustuste infotehnoloogilise baasi ning õpetaks õpetajaid. Tasuta IKT haridus peab saama põhihariduse osaks.
9. Suurendada tuleb üliõpilaste riiklikku tellimust IKT aladel, parandada kõrgkoolide infotehnoloogilist baasi ning tagada kvaliteetsete õppejõudude olemasolu. IKT õpe peab muutuma läbivaks, haarates ka traditsioonilisi majandusharusid.
10. Riik peab toetama IKT-tuginevat ettevõtlust, aitama neil laieneda ning leida uusi lahendusi.
11. Konkreetseid samme tuleb astuda arvutile eesti keele selgeks õpetamiseks, tagada vastava programmi tasemel finantseerimine. Viivitamine võib siin kaasa tuua eesti keele hääbumise.
     

Kõik need ja võimalikud teised kavad jäävad aga teostamata, kui ei suudeta tagada ligipääsu internetile. Selleks on vajalik esiteks tagada vastuvõetava hinna eest ligipääs lairiba internetile kogu Eestis ning teiseks toetada peresid, kel materiaalsetel põhjustel pole olnud võimalik endale arvutit muretseda selle hankimisel. Oluliseks sammuks oleks siin põhikooli viimase klassi õpilaste varustamine riigi poolt sülearvutiga. See samm aitas oluliselt kaasajastada Eesti haridussüssteemi, luues uusi võimalusi mitte ainult “teise kirjaoskuse” omandamiseks, vaid muudaks uute programmide ja e-õppe kaudu ka õpetuse sisu. Paljudes peredes oleks selline arvuti ühtlasi esimeseks arvutiks üldse.
 

Kokkuvõttes on vaja ühte: julgust tulevikku vaadata ning uutele väljakutsetele vastata. Niisama paigal istudes näeme vaid, kuidas maailm meist mööda libiseb.