Siit tulevad siis küsimused ja nende järel vastused:

1. Mida lubate Eestis korda teha, kui te peaministriks saate?

Esiteks lõpetaksin praeguse mittemidagitegemise ning suunaksin valitsuse taas midagi otsustama, tehes ühtlasi selgeks, et selles valitsuses JOKK enam ei tööta. Eesti pab seadma endale uued selged prioriteedid ning siis tõepoolest nende poole pürgima.

Esimeseks prioriteediks minu jaoks on Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine ja edenemine. Selleks tuleb mitte ainult suurendada sündivust ja tugevdada perekonda, vaid ka vähendada suremust. Eesti keskmise eluea lähendamine Euroopa keskmisele olgu iga valitsuse edukuse mõõdupuuks. See omakorda eeldab tähelepanu mitte ainult meditsiinile, vaid tervetele eluviisidele, spordile ja paljude hoiakute muutmisele.

Teiseks tuleb sellele rahvusele tagada kiirelt muutuvas maailmas konkurentsivõime. See omakorda eeldab nii tõhusa majanduspoliitika ajamist kui investeeringuid haridusse ning teadus-arendustegevusse. Teadus-arendustegevusse kuluvat raha tuleks käsitleda samal kombel nagu kulutusi riigikaitseks – ehk see tuleb siduda 2%-ga rahvuslikust koguproduktist.

Kokkuvõttes oleks hea saavutus, kui eestlased oleksid nelja aasta pärast inimestena õnnelikumad kui praegu.

2. Miks te põllumajanduse põhja lasite?

Esiteks ei näe ma tänases Eestis kuidagi, et põllumajandus oleks põhja lastud. Sotsialistliku põllumajanduse kokkuvarisemine oli aga paratamatus, seda poleks suutnud miski ära hoida ja nii on see ka igal pool mujal läinud. Meile oli algusest peale selge, et põllumajanduse ainus võimalus on idast läände ümber orienteerida ja endale Euroopast turgu leida. Nii on see ka läinud. Kindlasti oleks saanud kõike seda paremini teha — eriti mis puutub tekkivate talude ja ühistegevuse toetamist.

3. Miks müüsite oma valitsemise ajal kõik maha? Miks tahtsite elektrijaamu ameeriklastele müüa?

Just edukas ja kiire erastamine on pannud aluse Eesti kiirele arengule. Loomulikult võib uskuda ka Karl Marxi, kes pidas omandisuhete likvideerimist ning tootmisvahendite riigistamist eduka majandustegevuse aluseks. Paraku on tegelikkus osutunud täiesti vastupidiseks.

See ei tähenda loomulikult seda, et erastama peaks kõike ja iga hinna eest. Elektrijaamade erastamislugu NRGle on sellest kujukaks näiteks. erastamine ühele firmale ehk NRG-le algas juba Tiit Vähi valitsuse ajal, jätkudes Siimanni taktikepi all. Oli vale otsus alustada läbirääkimisi vaid ühe partneriga, võtta oleks tulnud mitmed pakkumised. 1999.aastal võimule tulles olime teatavas mõttes sundseisus — ameeriklastele oli eelnevate valitsuste poolt antud arvukalt lubadusi, NRG lobby USA-s oli võimas, lubaduste ühepoolne rikkumine oleks võinud saada meie NATO-taotlustele saatuslikuks — tuletagem meelde, et 1999.aastal olid need sisuliselt olematult ja vaid uskumatu pingutusega suutsime endale kutse NATO-sse välja võidelda. Nii ei saanud me ühelt poolt NRG-d minema saata, teiselt poolt ei saanud me oma probleemidest ka avalikult rääkida — nii peetigi läbirääkimisi ja võideldi Eestile neis välja sellised positsioonid, et NRG ise loobus. Kokkuvõttes ei saanud meie NATO-integratsioon kahjustada, läbirääkimistel saadud oskusteave aitas arendada Eesti Energiat, nii et kogu erastamisprogramm muutus mõttetuks. Mul oli peaministrina hea meel see protsess lõpetada, kuigi mind üritati ka siis veenda, et ma seda ei teeks. Kutse NATO-sse oli selleks hetkeks sisuliselt saadud ja see oli antud olukorras ainus, mis oli mulle oluline.

4. Mida arvate reklaamidest, huulepulkadest jne.?

See on maitse küsimus, kuskilt läheb aga ilmselt siiski piir. Kui keegi soovib end huulepulga ja peeglikese peal reklaamida, ju tal pole siis muud midagi enam öelda.

5. Kui saate peaministriks, kui palju tõstate pensione?

Pensionite kasv sõltub Eesti majanduse kasvust. Kui see kasvab, tõusevad ka pensionid. IRL võimul olek on olnud parim tagatis Eesti majanduse kiireks arenguks. Seetõttu tähendab IRL toetamine ka pensionite kasvu. Normaalse majanduskasvu korral ulatuvad need nelja aasta pärast vähemalt 6000 kroonini.

6. Millal habeme maha ajate?

Miks ma peaks? Korra lubasin, et kui NATO-sse kutse saame, ajan habeme maha. Ajasin kah – aga ilma tundus kuidagi ebaloomulik. Mulle meeldib nii rohkem – ja mu naisele kah. Ja pealegi, nagu sõber Iff ütleb: ma ei ole viiesajakroonine, et pean kõigile meeldima.

7. Miks eraldati koolide remondiks ainult 900 000l aga raudtee osteti kallilt tagasi?

Seda tuleks Savisaarelt küsida. Rööbaste eest makstud 2,5 miljardi eest oleks tõepoolest saanud palju kasulikku teha – kasvõi kõik eesti koolihooned kaasaegsele tasemele viia. Keskerakonna kampaania eest makstud hind on siin üsna kõrge. Vene naftabojaaridel on sellise tehingu üle loomulikult hea meel, Eestil pole sellest paraku mingit kasu.

8. Miks palgad ainult Tallinnas tõusevad?

Vaid siis, kui suudame tagada kogu Eesti ühtlase arengu, jõuab kõrgem elatustase ka kaugematesse Eesti punktidesse. Seda on loomulikult kerge öelda, kuid raske teha. Eeskätt tuleb selleks astuda konkreetsed sammud tugevate omavalitsuste loomiseks ning neile kindla sissetuleku tagamiseks – see saab toimuda aga vaid haldusreformi kaudu.

9. Millal haiglatöötajate palgad tõusevad.

IRL esitas ettepanekud, mis taganuksid meditsiinitöötajate palgatõusu juba 2007.aasta riigieelarve arutamise ajal – siis lükkasid Keskerakond, Reformierakond ja Rahvaliit need aga tagasi, et poolteist kuud hiljem – kui meditsioonitöötajate streik reaalsuseks kippus muutuma – samade ettepanekutega omalt poolt välja tulla. Keskerakonna reklaam kus räägitakse, kuidas NEMAD tõstsid meditsiinitöötajate palku, tekitab sel taustal küll vastandlikke tundeid. Ehk enne tekitan ise probleemi ja siis lahendan selle suure trummipõrina saatel – selline hoiak meenutab kommunismi-aegu. IRL loodab, et esiteks saavad meditsiinitöötajad oma lubatud palgatõusu tõesti kätte ning teiseks, et Haigekassal võimaldataks riigi poolt edaspidi keskenduda oma otsestele tööülesannetele ning võetaks talt praegu riigi poolt peale laotud lisaülesanded – see võimaldaks praegused probleemid lahendada.

10. Miks raudtee erastati?

Raudtee erastamise otsuse oli Riigikogu teinud juba enne minu valitsuse ametisse astumist, määrates ära ka viisi — Erastamisagentuuri kaudu. Arutasime, kas peaksime selle otsuse tühistama. Otsustasime seda mitte teha, sest tol hetkel maksis Eesti riik raudteele peale üle 100 miljoni krooni aastas ning oli ette näha, et lähitulevikus vajab raudtee veel väga suuri investeeringuid. Meil oli seda raha paremaks otstarbeks vaja — kasvõi selleks, et tõsta Eesti riigikaitsekulud NATO-sse pääsemiseks vajalikule tasemele. Eraettevõtja võis paremini vastu seista ka vene naftabojaaride survele. Nii mindi erastamisega lõpuni — selle tulemusel sai raudtee efektiivsemaks, oluliselt vähenes varguste hulk raudteel. Raudtee hakkas Eesti riigile dividende maksma. Sellel taustal pean ma raudtee tagasiostu rumaluseks. Keskerakonna reklaamklippi vaadates on näha, et tegemist on kõigi aegade kallima valimisreklaamiga, mis maksis maksumakjale 2,5 miljardit krooni. Mõelgem, mida me oleksime saanud selle raha eest ära teha — korrastada näiteks kõik Eesti koolihooned või valmis ehitada neljarealiseks suure osa Tallinn-Tartu maanteest. Nüüd hakkame aga ise jälle raudteele peale maksma. Vaja oli seda tagasiostu eeskätt vene nafatabojaaridele, kes saaksid oma kraami odavamalt läbi Eesti vedada.

11. Milliseid ettepanekuid on Eesti teinud EL ja ÜRO-s globaalse soojenemise peatamiseks ja näljahäda vähendamiseks.

Tänan väga hea küsimuse eest. Eesti pole kahjuks olnud nende väga oluliste küsimuste lahendamisele kaasa aitamisel just väga aktiivne. Usun, et Eesti aktiivsus peab siin tõusma – ja üsna märgatavalt. Maailma probleemid on ka meie probleemid – me ei saa neid ignoreerida. Mis puutub näljahäda vähendamisse, siis siin oleks heaks sammuks kindlasti Euroopa Ühtse Põllumajanduspoliitika otsustav uuendamine, mis võimaldaks arengumaade põllumajandusel jalule tõusta ega sunniks neid ebaausa konkurentsi olukorda.

12. Mis Te 15 aasta jooksul teinud olete?

Sellest täpsema ülevaate saamiseks soovitaksin lugeda minu raamatut “Eesti uus algus” – kättesaadav kõigis hästi varustatud raamatupoodides. Lühidalt öeldes pööras minu esimene valitsus Eesti idast läände, teine muutis selle pöörde aga pöördumatuks, tagades Eestile liitumise nii Euroopa Liidu kui NATO-ga.

13. Mida arvate invaliididest, miks nende toetusi ei tõsteta?

IRL tegi 2007.aasta eelarve arutluse ajal ettepaneku puuetega inimeste toetusi tõsta, kuid kuigi tegemist oli kõigi aegade parima eelarvega, lükkasid Keskerakond, Rahvaliit ja Reformierakond selle ettepaneku tagasi. Vajadus nende toetuste tõstmiseks on kindlalt olemas.

Mis siis 2007 eelarves toimub võrreldes 2006. aastaga? Peatuksin aladel, millest vaidluses juttu oli.

Kulutused tervishoiule jäid praktiliselt samale tasemele. Tabelist nähtub üheselt, et 2007. aasta eelarves polnud selle suurele kasvule vaatamata mitte olulised haridus või sotsiaalne kaitse, vaid valitsemiskulutuste ehk paksu riigi kasv. Valitsemiskulude hulka ei kuulu samas toodud seletuse kohaselt seejuures ei politseinike ega õpetajate palgad. On kurb, et majandusminister pole enda poolt esitatud arvutustest huvitatud, veelgi kurvem, et ta neid maha salata üritab. Nii pole Eestit võimalik juhtida.

*(Pilt Õhtulehest.) Kinkisin Edgarile Milton ja Rose Friedmani “Valikuvabaduse”.

See on loomulikult vaid üks idee Eesti suureks muutmisel. Kui Sul on parem idee, kirjuta mulle. Parimaid ettepanekuid autasustatakse, kõigi diskussioonis osalejate vahel loositakse välja auhinnad. Täpsemad tingimused annan teada paari päeva pärast. Seniks võib aga juba mõtlema hakata – sest kui vastused ei peitu Sinu peas, siis igal juhul südames – otsi need sealt üles!