Tänasel rahvusliku vastupanu päeval meenutame kõiki neid, kes raskete võõrvõimu aastate kiuste suutsid jääda iseendaks ning kas ühel või teisel viisil jätkata vastupanu võõrake võimule, jätkasid võitlust Eesti eest. Täna mõtleme neile, kes olid valmis lõpuni täitma oma kohust isegi siis, kui selleks näiliselt mõtet enam polnud ning kui sellest isegi tunnistajaid ei jäänud.

Sellest kõigest on ka konkreetselt tänase päevaga seotud Otto Tiefi valitsus väga heaks näiteks. 22.septembril 1944 lehvis Tallinnas Pika Hermanni tornis sinimustvalge lipp – viimast päeva enne 45 aastat kestnud pimedust. See lipp lehvis seal natsliku Saksamaa ja kommunistliku Venemaa kiuste, olles ühtlasi selgeks tõendiks, et Eesti ei sõdinud II maailmasõjas ei Hitleri ega Stalini, vaid Eesti eest. Selle demonstreerimises on ka Otto Tiefi valitsuse suurim mõte ja teene. Otto Tiefi valitsus ja selle eest võidelnud mehed täitsid oma kohust ka siis, kui võiduvõimalust enam polnud, täitsid seda isiklikele huvidele või tuleviku tunnustusele mõtlemata, täitsid seda üksinda, pimeduses ja unustatuna. Just see oi minu meelest suurim kangelaslikkus.

Asetasime koos üliõpilastega täna hommikul pärjad Vabadussambale, meenutades Otto Tiefi valitsust ja mälestades kõiki, kes võõrale võimule vastu hakkasid. Täna õhtul kell 20.00 toimub samas suurem akadeemiliste organisatsioonide korraldatud üritus, isamaaliste laulude ja rongkäiguga. Olete kõik oodatud.