Raha võib kulutada vaid võitluseks tööpuuduse vastu
Täna avaldatud Rahandusministeeriumi eelarveprognoos osutab, et mingist metsikust majanduskasvust on veel vara rääkida. Prognoosis on nii häid kui halbu uudiseid.
Hea uudis on näiteks see, et Eesti majandusel läheb paremini, kui pessimistid ootasid. Kui Savisaar pajatab endiselt eelseisvast pankrottide lainest ning mingist totaalsest katastroofist, siis tegelikult hakkab majandus kriisist välja ronima.
Ekspordi kasv on sellest parim tõend. Loodetavasti pole Rahandusministeeriumi mustad prillid varasemate roosadega asendunud ja eelarve laekumise prognoos pole tegelikkusest optimistlikum.
Seda näib kinnitavat ka prognoosis sisalduv aus ülevaade olukorrast meie tööturul. Jah, tööpuuduse kasv õnnestub meil ilmselt peatada, kiiret tööpuuduse langust pole kahjuks aga oodata.
See omakorda toob kaasa puudujäägi sotsiaalmaksu laekumises ning ka tarbimise aeglase taastumise, mis omakorda väljendub taas madalas maksude laekumises. Nii tuleb valitsusel järgida lihtsat põhimõtet – sõltumata valimiste lähenemisest hoida järgmise aasta eelarvet koostades pea külma ning jalad maas.
Uut kulutusrallit pole Eestil ruumi alustada. Kulutused riigivalitsemisele tuleb külmutada, kui millekski lisaraha anda, siis ainult võitlusele tööpuuduse vastu. Sest tegelikult sõltub just sellest, milliseks maksude laekumine riigieelarvesse kokkuvõttes kujuneb.
Laar maksis gruuziale kätte Satalini kuritegude eest eesti suhtes,hakates Saakasviili “nõunikuks”,tubli mees.
kuumad tervitused juubeli sünnipäevaks!!!!
soovib juba poolesaja aastane;)
Soovin, et sübbipäev tõi kaasa ilusaid hetki lähedaste ja sõprade seltsis
AGA mis puutub tööpuudusega võitlemisse siis peale arvukate loosungite oleks mõtekas panustada tõsiselt inimeste ümberõppesse aga mitte nii nagu praegu, et enne pead olema vähemalt 6 kuud töötu ja ka siis pole teada kas löögile saad. Olen kindel et inimese võime ümberõppida on parim just esimeste kuude jooksul lisaks täidaks kursused seni tööle kulutatavat aega. Eriti oluline meeste ja naiste puhul kes seni teinud oskustööliste tööd. Töötu keevitaja kvalifikatsiooni tõstmine annaks olulise eelise töökoha leidmisel. ning miks ei võiks olla mingi stipendium, mida lisaks töötukindlustushüvitisele saaksid edukad ja õppimisvõimelised enesetäiendajad.
SIIN on ju riigil võimalik läbi tellimuste suunata väljaõpet perspektiivitundega.
Teiseks kiiresti vastuvõttes seaduse muudatuse, et osalise töökoormusega inimeste töölerakendamisel ei kehtiks sotsmaksu minimum, mis tuleb tööandjal tasuda. See võimaldaks kas või osalise tasuga võtta tööle 1 inimese asemel 2 või annaks võimaluse 1 inimesel käia mitmes kohas tööl osalise tööajaga. Jälle aitaks vähemalt osad inimesed lootusetust seisust välja. Võib olla ka teadvustada ettevõtjatele, et ole hea kui vähegi võimalik võta esialgu 1 inimese asemel 2. Eks see aeg mil head tööjõudu hakkab nappima pole enam kaugel ja kurb kui osad inimesed upuvad enne kui see aeg käes.
Ära muuta riigihanke seadus mis on viinud osalemise erafirmadele täieliku absurdini. Kui odav hind on ainuke kriteerium valikul siis see läheb tellijale pikas perspektiivis väga kalliks ja sunnib ettevõtjaid kokku hoidma ja riskima kohtades mis pole jätkusuutlik Näiteks riigimaksud Õppige digiretsepti loost.