Vaatamata Läti eurosaadiku äsjasele ennustusele, et Eesti võib eurotsooni pääsust vaid und näha, on euro saabumine Eestisse praktiliselt otsustatud. Eesti on täitnud kõik eurokriteeriumid ning läheb väga raskeks leida põhjendusi, miks teda eurotsoonist välja tõrjuda.

Peamine on igal juhul mitte langeda eurofooriasse ning käed rüpes istuma jääda. Euro pole võluvits, mis kõik probleemid lahendab. Kui ka Eesti majandus pöördub tõusule, ei tähenda see paraku kriisist väljumisest – selleks peab tööpuuduse kasv peatuma ning seejärel tööpuudus vähenema hakkama. Ühelt poolt on uudised siin olnud head – meetmed ettevõtluse toetamiseks ja ümberõppe korraldamiseks on tulemust andmas.

Üle tüki aja on tööpuuduse kasv peatunud. Esimene pääsuke ei too küll veel kevadet, kuid aegade muutumine näib tõesti käes olevat. Seegi pole aga lahendus, sest tegelikult tuleks tööpuudust võimalikult kiirelt vähendama hakata. See pole aga nii kerge.

Käisin eelmise nädala lõpul Järvamaal, kohtusin paljude ettevõtjatega. Olid väga asjalikud kohtumised. Ühelt poolt on tunneli lõpus tõesti taas valgust paista, tootmise madalpunkt näikse möödas olevat. Soomest on tootmist Eestisse liikumas. See ei pea paraku aga tähendama seda, et ettevõtted kiirelt endise töötajate arvu taastavad. Nad on muutunud efektiivsemaks ning tõhusamaks, tööjõudu pole neile lihtsalt nii palju vaja.

Seetõttu tuleb Eestil järjest aktiivsemalt tegutseda uute töökohtade loomise ja investeeringute Eestisse toomisega. Paralleelselt sellega tuleb aga ka hoolitseda selle eest, et pikka aega töötuks jäänud inimestel tööharjumused sootuks ei kaoks. Eestis on palju töid, mis jätkuvalt tegemata – on viimane aeg nendegi inimeste kasutamise peale mõtelda.