Maailm peab tõde kuulma

Tänane konverents Zagrebis oli mitmeski mõttes huvitav. Esiteks sai kohtuda taas mitme vana tuttava – Robert Harrise ja John O’Sullivaniga kunagisest Raudse Leedi meeskonnast ning Tśiili majandusime ühe autori Jose Pineraga – ajada taas juttu Lech Walesaga ning saada ka mitmeid uusi tuttavaid, kelle peetud ettekannetest mõne aja pärast oma ajaveebis täiendavalt juttu teeksin. Konverentsil tõusid esile kaks järeldust. Esiteks, mida selgemalt ülemineku alguses side kommunismiga ja endise nomenklatuuriga läbi lõigatakse, seda paremini kokkuvõttes asjad välja tulevad. Isegi, kui hiljem asenduvad esimesed mittekommunistide poolt juhitud valitsused omal ajal komparteisse kuulunutega, on pööre juba toimunud ja suur hulk tööd tehtud. Horvaatias pole siiani paraku isegi kommunismi kuriteod tõsiselt hukka mõistetud – nii leidsid vähemalt horvaadid ise, pidades just seda põhjuseks Horvaatiat kummitanud korruptsioonile ja reformide aeglusele. Uue valitsuse ja peaministriga olevat asjad Euroopat Horvaatias esindavate diplomaatide hinnangul asjad siiski selgelt paremuse poole liikuvat, mis annab alust loota, et Euroopaga liitumine Horvaatial ikkagi korda läheb. Teiseks tõdemuseks on korduvalt rõhutatud vajadus maailmale senisest rohkem rääkida, mida kommunism endast reaalsuses kujutab. See on seda olulisem, et tänaseni on paljud maad-rahvad endiselt totalitaarse kommunismi kontrolli all. Loodan ka ise sellele tööle kaasa aidata, peagi oma uut raamatut Europas esitledes. Huvi selle vastu on juba enne ilmumist suur, nii et sain ka kutse seda igal juhul Londoniski eraldi tutvustada. Üks raamat ei too loomulikult kevadet, kommunismi olemuse selgitamiseks on vaja ohtralt ja organiseeritult tööd teha. See, et see võimalik on, osutab aga Europarlamendi selle aasta otsus kommunismi kuriteod ühemõtteliselt hukka mõista samal kombel, nagu seda on tehtud natsismi kuritegudega. Selleks meile kõigile jõudu tööle.