Talvesõda ja meie

Eile algas NSV Liidu rünnakuga sõltumatu Soome vastu Talvesõda. Vähesed meenutavad, et tegelikult oli Soome samasugune Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollide ohver nagu Eesti ning teda ootas ees täpselt samasugune saatus. Sellest saatusest pääses Soome vaid tänu oma vastuhakule. Kaotades arvukalt territooriumi ja hulgaliselt inimelusid, säilitati ometi kõige olulisem: riiklik iseseisvus. See oli pikemas perspektiivis ülimalt oluline ka Eestile, sest Soome iseseisvuseta oleks Eesti tulevik olnud ilmselt veelgi raskem. Seda süngem on tõdeda, et paljud Soomet pommitanud lennukid tõusid õhku Nõukogude Liidu käsutusse Eestis antud lennuväljadelt. See on sünge tõsiasi, mida peame ühelt poolt meenutama ning kahetsema, teiselt poolt aga meeles pidama, mida iseseisvuse vabatahtlik loovutamine võib kaasa tuua. Eesti rahva hoiak toimuvasse oli aga juba tollal selge. Eestist läksid Soome vabatahtlikud, siit koguti aktiivselt annetusi Soome toetuseks. Eestist saadeti Soome salakanaleid mööda ka andmeid vene pommitajate startide kohta, mis võimaldasid neid lahe põhjakaldal “väärikalt” vastu võtta. Seda, et kindral Laidoner samal ajal Moskvas Punaarmee paraadi vastu võttis, nimetatakse reaalpoliitikaks. Nagu Eesti kurb saatus tõendab, ei tasu see kokkuvõttes kunagi ära.