Kindel on hetkel vaid see, et Laar komisjoni ei lähe.
Lugesin tänast “Aripäeva” ja olin algul üllatunud, siis tegi kirjutatu mulle nalja, lõpuks aga pean avaldama tunnustust kõigile, kes üritavad mind panna Euroopa Komisjoni liikme kohale kandideerima. Tänan soovituste eest, kuid ma tõesti ei taha seda teha. Olen öelnud korduvalt ajakirjandusele, kirjutanud oma blogis ja kinnitanud ka peaministrile, et ma ei soovi nimetatud ametikohale kandideerida. Seetõttu ei saa ma aru, miks mõni ajakirjanik järjekindlalt sama juttu ajab. Kas lugemisoskus on otsa saanud või on sel mingi muu põhjus, seda ma ei tea. Igal juhul võiks selle jutu lõpuks jätta, minu otsus on selge. Miks ei soovi ma Euroopa Komisjoni kandideerida? Vastus on selge: ma ei soovi loobuda oma avalikust tegevusest ei Eestis ega väljaspool seda. Euroopa Komisjoni liikmena on kirjadel Obamale lõpp peal. Euroopa Komisjoni liige peab eeskätt teenima Euroopa huve ning esindama hästi oma maad – poliitikategemine peaks olema siin välistatud. Seetõttu oleks tark valitsusparteidel mitte kõrgeid ametikohti omavahel jagada, vaid mõtelda laiemalt – miks mitte ka suhteliselt mittepoliitilise kandidaadi peale. Nii on seda mitmed maad, näiteks Soome teinud – ja olnud seetõttu komisjonis vägagi edukad. Soomes on suudetud kandidaate nimetada ka opositsiooni ridadest – eeldusel, et tegemist on kandidaadiga ühest kahest suuremast erakonnast Euroopa Parlamendis.
Tead Mart, sinu arvamus ei loe midagi, sest europarlament ei kinnitakski iialgi volinikuks poliitikut, kes avaldab ülistavaid raamatuid SS-lastest. Hoia madalat profiili. Sinu karjäär rahvusvahelistes organisatsioonides on välistatud.
Ei oska ka muud soovitada kui peeglisse vaadata ning sügavalt mõelda, miks sinu juttu tõsiselt võtta ei taheta.
Kindlasti on siin oma osa ka levinud arvamusel, et tegu on teatus mõttes mahinaatori/kombinaatoriga, kelle tegutsemismotiivid on ähmased ning seejuures pigem pahatahtlikud kui heasoovlikud. Eks parema puududes siis kahtlustatakse isikliku kasu saamist eesmärgina.
Kahju, et kulutad oma energiat teiste mahategemisele ja vastu võitlemisele. Ega see sind paremas valguses ei näita ning loodetud toetuse ja populaarsuse asemel on ees ootamas suure tõenäosusega hoopis kibestumise tee.
Sooviks hoopis jõudu ja jaksu positiivsemaks muutumise rajal ning et kiusatus teistele jalgu taha panna jääks edaspidi minevikuhõlma.
P.S. Viimasel ajal kõlama hakanud apoliitiliste ametikohtade (linnapea, volinik) jutu võiks ka minevikku jätta. Kui sa just IRL esimehe kohale ka mõnd apoliitilist isikut oma järglaseks ei soovita määrata…
Ajaloost on meelde jäänud, et kunagi vanasti kasutati sõna “apoliitiline” asemel sõna “idioot”.
Kallas on komisjoni liikmena olnud tühi koht, kes tegeleb teisejärgulise teemaga – administratiivküsimused. Samal ajal on lätlastel energeetikavolinik ja leedukatel rahandusvolinik. Raske on leida käesoleval hetkel olulisemaid teemasid.
Kallas sai Brüsselisse eeskätt poliitilistel põhjustel – oravate ja bez rublika ühinemise garandina – mitte oma pädevuse ja võimete tõttu. Seetõttu on Kallase olemine Brüsselis Eestile tähendanud kasutamatajäänud võimalusi. Vaja oleks Brüsselisse mõnda tõsiselt pädevat inimest – mõnda tippametnikku.
Ma loodan, et IRL siin ei murdu ja Kallast või mõnda muud reformikat volinikuks ei lase.
No need jutud apoliitilistest kandidaatidest on ikka hämamine küll. Eriti muidugi linnapea osas – too võib olla küll üdini apoliitiline, kuid tõenäoliselt sõltuks ta samamoodi tagatubadest, kui suvaline parteisõdur.
Eurovolinikuga võib ju teisiti olla aga kes oleks Eestis selline sõltumatu? Siis tõeliselt sõltumatu, mitte “sõltumatu”. Palun ka kandidaate.
Vabandage, härra Laar, aga kust Te seda võtate, et Erkki Liikanen ja Olli Rehn apoliitilised oleksid? Mõlemad ikka oma parteides juhtivates positsioonides enne komisjoni liikmeks saamist, Liikanen sotsides ja Rehn keskis.