Vaadates viimaseid praegusest valitsuskoalitsioonist koosneva valitsuse otsuseid või õigemini otsustamatust, tundub, et Eesti on minemas Läti teed – see tähendab vähemalt 6%-ni ulatuva eelarve puudujäägi ning aasta lõpuks otsa lõppeva raha teed. Poliitmängude ja klassivõitlusega tegelemine olukorras, kus maja põleb, on pehmelt öeldes kohatu. Nii Eesti Panga kui rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide hinnangu kohaselt on 3,4 miljardiline valitsuse poolt parlamenti saadetav kärbe vähemalt kaks korda väiksem sellest, mida minimaalselt vaja. Kui Eesti ei suuda eelarve tulusid ja kulusid tasakaalu viia, toob see kaasa aasta lõpuks massiivse tööpuuduse ning majandusliku katastroofi. Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus koguneb täna erakorralisele koosolekule, et arutada ettepanekuid, kuidas viia eelarve kärbe vähemalt 6 miljardile ning hoida ära Eesti sattumine Läti teele.
Härra Laar!
Riigieelarve ja majandus on omavahel põhjuslikus seoses. Euro ei ole päästerõngas, mille nimel tasub läbi riigieelarve rämeda kärpimise majandust veelgi maha jahutada.
Kui vaadelda riiki kui loodud varade (st kogutud maksude) ümberjagajat, siis võib vaadelda riiki kui kõige “suurema ostjuõuga” klienti, kes läbi avalike teenusta ja sotsiaalprogrammi pumpab raha uuesti majandusse. Iga kroon, mis kärbitakse on seega kroon, mis tuleb majandusest.
Nii nagu ma jaanuaris ennustasin, et hiljemalt hilissuveks tuleb uus kärbe, siis ütlen ka praegu, et kui tehakse järjekordne kärbe, siis hiljemalt sügiseks on vaja veel täiendavat kärbet – ja seda seni, kuni saadakse aru, et majanduse elavdamine ei seisne mitte kärpimises. Kogu kapitalistlik ühiskond toetub tarbimisele, mis tähendab, et raha peab liikuma ja kärpimine tähendab selle raha ringluse peatamist (takistamist).
Olen lugenud erinevaid tõsiseltvõetavaid majandusanalüütikuid (sh Nobeli preemia võitnud tegelasi) ja nende arvamusi ning nede arvamus on, et valitsused peaksid raha majandusse juurde pumpama selle asemel, et kokku tõmmata.
Eelarve kärpimine ei vähenda tööpuudust. Riigi eelarve on põhjuslikus seoses majandusega. Selleks, et riigi eelarvet tasakaalu saada on vaja majandus “korda teha”. Kasutades Arraku mõtet, siis “palaviku ravimine patsiendi külmkappi panemisega ei võrdu raviga”. Palavik on riigi eelarve, selle põhjustaja on majandus! Majandus tuleb stabiliseerida ja tõusule aidata, mitte langust juurde tekitada!!!
Tänan tähelepanu eest!
Многоуважаемый ТТ, согласен с Вами, что составление сбалансированного бюджета не является наиболее эфективным средством по спасению больной экономики. Но дайте им всетаки поиграть в бирюльки. Составление очередного “негативного” бюджето так же “эфективно” как и “отрицательный рост” экономики, а равно и “положительное падение”. Но пусть играют. Меньше вреда нанесут оставшимся.
Eesti läheb Läti teed kui Rahvaliit valitsusse tuuakse. Kõik teavad, et Rahvaliitu juhib ka praegu Villu Reiljan. Isegi vähemusvalitsus roheliste toel oleks parem variant. Või hoopis roheliste valitsusse toomine. Rahvaliit on sisuliselt hääbuv kuritegelik organisatsioon, millele nüüd hakatakse IRL-i kaasabil jälle elu sisse puhuma. Sülle sadanud kingitus sellele pätikarjale. Tubli, härra Laar.
Eesti läheb mööda parimate kavatsustega sillutatud teed ja teada, kuhu see viib.
Praegune riigi tegutsemine tapab erasektori ja igasugused majanduse jäänused lihtsalt ära.
Kärbe – vähemalt 7 mld.
Riigi kulud tuleks kiiresti ja lähiaastatele mõeldes reaalsusega korrelatsiooni viia, party is over, mitte tõsta esimesena makse/aktsiise ja võtta laenu.
Maksud, aktsiisid – 5% siit, 3% sealt, 1% kolmandast kohast riigi kätte ei ole hea mõte, sellest ei jõua kõik sinna, kuhu ehk inimeste käest jõuaks. Ehk tarbimine langeb, millegi arvelt on vaja kulutada selle 5, 3 ja 1% võrra vähem. Erasektor saab jälle kõvasti haiget, seega ka riik.
Deflatsioon võib peavaluks saada.
Laen – praegu on “odav,” aga võetakse ilmselt veel, lisaks sellele Swedi tarbimislaenule ja Euroopa Investeerimispanga 8,6 -le ning ei ole võimatu, et seda veel sel aastal tehakse. Aga laenud muutuvad kõrvuni p*sas riigile kallimaks ning nende hilisem refinantseerimine ei pruugi võimalik olla.
Tagasimaksmine läheb väga raskeks, sest Eestit ootab möödunud aegade ja praeguse käitumise järele täielik kollaps, vaesumine, palkade vähenemine, varade väärtuste edasine kadu (eriti kui midagi juhtub krooniga) ja aastateks jääv 10% tööpuudus.
Suurim lollus, mida pikas perspektiivis teha annab, on loodus-, riigi- ja munitsipaalvarade müük, kuigi enam pole palju müüa jäänud.
need vead, mis tehti tõusu ajal, tuleb nüüd rahval kinni maksta. Kui tõusu ajal polnud euro oluline, võis rahuga aktsiise tõsta, makse langetada, riigi kulusid suurendada, inflatsiooni ning hinnatõusu hoogustada, siis miks nüüd on teistpidi pööratud ja oodatakse eurost imevahendit.
Imettegevaid sõrmuseid ja armujooki müüb Linteri ema ehk peaksite tema poole pöörduma.
Paraku ei saa kärpimisega vähendada vahepeal toimunud elukalliduse tõusu.
Kärpija jaoks pakub kärpimine sadistlikku mõnu, saame aru.
Aga kui inimese ja eriti tema laste olukord muutub meeleheitlikuks, ei hooli inimene enam millestki.
Ka kõige arglikum loom kaitseb oma poegi tiigri raevuga.
Ega Eesti Vabariigil muud väljapääsu polegi, see on tänu Eesti rahva laenu orjusele päris kindel ,et IMF tuleb varem või hiljem ja see orjus ei sõltu mitte Eesti Vabariigist.
Kuidas on lood Eurofondidest finantseeritavate projektidega?
praegusel ajal, kui selleks, et siia tuleks tagastamatut abi 100 krooni siis peaks riik omafinantseeringud ikkagi leidma, see leevendaks tööpuudust ehitussektoris ning sealt saavad osa ka kõik teenindav sektor.
Ning võib olla tuleks igat ametniku, kes suudab näiteks 100 miljonilise rahasüsti Eestisse saada kuidagi premeerida.
Via Baltica vajab ehitamist , see on 1 asi mis pähe tuleb. Lisaks peaks riik rohkem väljaspoole reklaamima Eesti ärikeskkonda, kus on asjad lihtsalt ja selgelt ajatavad,
Olles tõiselt kokku puutunud ettevõtjatega nii Rootsist, Soomest, Lätist kui Venemaalt siis kõik nad kadestavad kui lihtne on meil asju ajada näiteks Maksu- ja tolliametiga, pankadega.
Ainult e riigi kuvandist ei aita, vaja on viia info maailmas laiali, et läbi Eesti toimetades on lihtne oma äri ajada.
TERE.
Mind huvitab järgmine küsimus: Kui reformierakund (kes viimasel ajal kardab reforme) lubas EV viia 5 rikkama riigi hulka siis millise EL riigi sarnaseks tahab IRL meie riiki viia?Kuna olete mitu korda võimul olnud ja nagu ise teate on 18a jooksul toimunud EV kodanike väga suur kihistumine, siis küsin milline EL riik peaks olema Teie arvates meile eeskujuks? Kahju on sellest, et ühelgi parteil ei ole kindlat eesmärki ja EV-s toimub mingi kaootiline tõmblemina ja oma vigadest õppimine. Kuna EL-s on palju riike kes on EV-st edukamad siis oleks mõttekas valida üks riik eeskujuks ja ilma oma vigadest õppimiseta võtta eeskujuks selle riigi pikkade kogemuste tulemusena väljakujunenud riigi funktsioneerimine. Praegu aga valitseb meid ametnikkond, mis tänu ametnike parteistamisega mõjutab ka patreide tagatubasid ja nende koostatud seadused saadetaksegi riigikogusse. Seega on meil paigast ära nii maksusüsteem kui ka riigiametnike palgad ja soodustused (ametnike palgad võrreldes näiteks õpetajate ja miinimumpalkadega on väga paigast ära. rääkimata muudest riigiametnike soodustustest). Olen insener ja olen kogu oma teadliku elu jooksul seadnud endale eesmärgi, valinud eeskuiju ja õppinud tema vigadest. Üldiselt peaks iga Teie partei kandidaat valijatele rääkima millise elanikkonna huvisid partei esindab ja vastama valijate esitatud küsimustele. Tobedate plakatite ja lausa rumalate loosungitega (raha ei ole tähtis! ei tohi valijaid enam lollitada. Tahan kaasa aidata kodanike ühiskonna arenemisele ja ainult parteid on praegu pädevad sellele kaasa aitama.