Parem hilja, kui mitte kunagi, võiks õhata teate peale, et valitsus asub mai algul koostama järjekordset kärpeelarvet. Teisalt pole rõõmustada midagi. Sest otsused, mida tuleb eelarve poole aasta pealt kärpimiseks teha, saavad olema kõike muud kui kerged ja meeldivad. Oleks samade otsusteni, mida nüüd tegema hakatakse jõutud aasta alguses, poleks tänane ülesanne nii raske täita. Taganeda pole aga kuskile ning süüdistada pole ka kedagi teist peale iseenda. Süüdlaste otsimine ei vii meid kuskile ja omavaheline kisklemine ka – süüdi oleme me kõik, kaasa arvatud minugi erakond ja ma isegi, kes pole suutnud end tagasi hoida kriitikanooli partnerite pihta saatmast. Eesti probleemide olemuse võttis OECD raport üsna täpselt kokku – headel aegadel tehtud halvad otsused. Välja saame sellest olukorrast tulla aga vaid ühiselt töötades, oma “poliitiliste märkide” hoidmisest loobumise ning töötavate lahenduste otsimise teel. Igal juhul on selge see, et kui Eesti ei suuda eelarve puudujääki kontrolli all hoida, kannatavad selle all kõik, ka need, kes valitsuskoalitsiooni kimbatuse üle vargsi rõõmugi tunnevad. Nii ei jää valitsuskoalitsioonil midagi muud üle, kui saada rahandusministrilt võimalikult kiirelt ettepanekud ning siis õiged, kuigi ilmselt masendavalt ebapopulaarsed, otsused ära teha. Seejuures on aga oluline ka aeg – oleme juba seda – ja see tähendab sadu miljoneid kroone – kaotanud, rohkemaks enam ruumi pole. Sest võime vaid ette kujutada Eesti olukorda, kui ühel hetkel avastame, et tegime eelarvesse järjekordse ülivalusa lõike, kuid sellestki ei piisa püstitatud eesmärkide saavutamisest. Samas on ülimalt oluline eelarve tulude ja kuludega tegeledes vaadata ka mündi teist poolt ehk seda, mida saab ära teha tööpuuduse kasvu pidurdamiseks. Töötute armee kasv võib nimelt ühel hetkel muuta mõttetuks kõik pingutused eelarve kärpimiseks. Negatiivsete otsuste kõrval vajab Eesti ka positiivset ja mis saaks olla parem, kui konkreetsete sammude astumine ettevõtluse toetamiseks ning töökohtade hoidmiseks.
Tere!
Eks valitsus ja valitsev kildkond võtab vastu ebapopulaarseid,mis puudutavad kõiki teisi, kuid mitte neid endit. Eestis on kõige suurem kuluartikkel on valitsemiskulud ja ma mitte ei usu ,et Te seda tõsiselt kärpida kavatseksite.Näiteks Lätis vähendati valitsemiskulusid 40% ja koondati 30% ametnikke.Meil tuleks vähemalt sama teha,kuid mitte ei usu, et seda tehakse.Eelmise aasta lõpul tõsteti kõikide ametnike palka nagu üks mees 20% ja kui nüüd olevat vähendatud valitsemiskulusi 20%,siis sisuliselt viidi see eelmise aasta tasemele.Alles ilmus ajalehes artikkel, kus kirjutati tippametnike ja riigile kuuluvate asutuste juhtide palkade tunduvast tõusust,et eelmine aasta olevat väga hea majandusaasta olnud.Just eelmine aasta pandi selle aasta majanduskriisile alus.Ma ei saa aru,mis alusel neil palku tõsteti?Vist selle eest,et nad Eesti majanduse kapitaalselt persse keerasid!Samuti ei saa ma aru,miks riik peab üleval suure hulga MTÜ-si.See tuleks ka kohe ära lõpetada.No kus sa sellega,kus siis galojan oma riiete ostmiseks raha saab.Mina küll ei usu, et midagi muutub.Meid võib päästa ainult IMF, kes tuleb ja korra majja lööb.Kohalik valitsev eliit prassib raha kuni võiduka lõpuni, kuni nn. lehvivate purjedega suure pauguga põhja läheme.
Peep
Kõik poliitikud murravad pead, kuidas toime tulla, kuidas piirata töötute armee kasvu. Tundub, et kõik on käest libisemas. Tavakodanikud kasutavad iga oma viimase sendi pangalaenude tasumiseks ja on oluliselt piiranud (olude sunnil) igapäevaste kaupade tarbimise. Elukoha säilitamine on kõigile tähtsam, kui uus riideese või isegi kõhutäis. Pangad seevastu omaltpoolt ei tee mingeid järeleandmisi ja üritavad oma kasuminumbrid hoida soliidsed. Seega tuleb tõdeda, et kui tavakodanikud ei peaks kogu raha pankadele andma, oleks neil võimalik tarbida. See tähendab, et pood, kus nad tavapäraselt ostlevad, ei pea koondama töötajaid ja ei läha võibolla pankroti. Hulgiladu, mis seda poodi varustab ei pea koondama töötajaid ja ei lähe võibolla pankroti. Maaletooja kes varustab hulgiladu ei pea koondama töötajaid ja ei lähe võibolla pankroti. Kõik võib olla!? Kui ei ürita ei saa me seda iial teada! Ettepanek oleks külmutada (mingiks ajaperioodiks) riigi algatusel eranditult kõik laenulepingud pankadega. Kui tekitada olukord, et inimestel on võimalik jälle tarbida tekib tarbimisringlus ja olukord võib hakata taastuma. Edu soovides!
Tere. Lp poliitikud. Teil on küll ruumi kärpida valitsemiskuludelt, ärge puutuge laste rahasid ega vanemahüvitisi. Vastasel juhul peaksin koos oma lastega tänavale kolima.
Lp Mart Laar.
Pean ausalt tunnistama, et enne kui valitsus enda kulusid kärpima ei hakka, ei vali teid järgmistel valimistel isegi need 10%, kes teid praegu toetavad. Eesti inimeste suhtes oleks aus esiteks kärpida erakondadele eraldatav maksumaksja raha. Mida me selle eest saanud oleme, näeme ainult üksteist mustavaid reklaame, mis teeb lausa häbi. Mu õde elab Dubais, nädalavahetusel käis ta siin meil külas ning järjekordseid valimisreklaame nähes küsis ta mu käest, mis Eesti riigis toimumas on? Seda sama ma küsin teie käest, sest mina talle vastata ei osanud. Võib öelda, et olen päris tihe uudiste lugeja, päevas vähemalt paar korda ning ma eeldan, et seda 90 miljonit teil küll vaja pole, kuna parteidest räägitakse niikuinii!!
Ja veel, olen hetkel viimaseid nädalaid rase naine, kui te kavatsete teha muudatusi oma perepoliitikas, kolin ma ära Eestist! Seda päris ausalt! Minu sõprusseltskond on suhteliselt suur ning tänu majanduse olukorrale on nii mõnedki minu tuttavad seda juba teinud. Mis kõige tähtsam, mujal on parem!
Seega on minu palveks eelkõige hakata üle vaatama avaliku sektori kulutusi ning ärge piinake veel rohkem tööinimest, kes niigi iga päev aina suuremat koormat peab taluma.
Jaksu ebapopulaarseteks otsusteks, elukogemus on näidanud et hetkel ebapopulaarsed otsused annavad pikas perpektiivis häid tulemusi ning vastupidi. Samas on erakordselt ohtlik, kui avalikkus tajub, et kokkuhoid ei puuduta riigivalitsejaid endid. Pole mõtet vist rääkida kui oluline on motivatsioon rasketel hetketel, ajaloolasena peaksid Sa seda suurepäraselt teadma. Nii kaua kui inimesed kellede elukvaliteet ja turvalisustunne (kodu kaotamine) on vähenemas, aega uudiseid lugeda rohkem tajuvad esipoliitikute ebaadekvaatsust, siis see on kahju mida küll rahaliselt mõõta ei saa, aga mille mõju võib Eesti riigi tulevikule olla ohtlik (näiteks valimistulemused või hääletamine jalgadega)
Hallo! Kas keegi presidendikantseleiga ka suhtleb või on neil endiselt oma riik riigis?
Mart, siiralt loodan, et valitsusel õnnestuvad plaanid, nii eelarvekärbete, kui programm töökohtade loomise vallas…
Pean tunnistama ausalt- programmid, mis on loodud alustavatele ettevõtjatele ettevõtluse alustamiseks, ei kõlba mitte kuhugile.
Eestis on hulgi inimesi, kes sooviksid alustada ettevõtlusega.. Neil on kõigil üks mure- puudub kapital. Loomulikult võib ju alati öelda, et kui äriplaan on hea, siis leidub ka rahastaja. See ettekujutus on paraku illusoorne- paberil võib nii mõnigi asi ilus näida. Võin seda kinnitada enda näite varal. Oma äri alustades rügasin hambad ristis 3 töökohal, et ajada kokku vähemalt mingi käibekapital- sinna jätsin oma tervise (olen napilt 30 ületanud) ja perekonna. Hea, et mul on isa, kes oli mulle nõus laenama 8000EUR-t, et ma ennast päris ära ei tapaks. Kõigil selliseid isasid pole, ja praegu leida kasvõi 1 töökoht, on keeruline. Nüüdseks olen paar aastat tegutsenud, asi toimib, tänu majanduskliimale on raske, aga annan tööd üle 20-le inimesele pluss alltöövõtjatele. Pole välistatud isegi mõningane laienemine lähiajal.
Pigem oleks EAS-i, arengufondi ja muude selliste asutuste asemel tarvis luua, riiklik investeerimisfond (pank) alustavate ettevõtete toetamiseks, finantseerimiseks. Kui vaja, siis võtta kasvõi 100% finantseerimiskohustus. Tean, et see mõte pole päris kohane turumajanduse tingimustes.. Enamgi veel, esimese vabariigi ajal riik tegeles samalaadse asjaga, ja kõrbes. Aga praegu on keeruline aeg ja tarvis on ebastandartseid lähenemisi probleemidele. Lisaks maksusüsteemile oleks see motivaatoriks ka välisettevõtetele-isikutele. Tean, minu poolt välja käidud idee on “toores”, vajab viimistlust. Kuid reaalsus on selline, nagu ma kirjutasin.
Tere! Järjest kahanev arv millegi tootjaid, kes riigile raha “tekitaks”, ei suuda ülal pidada ametnike hulki. Sadade viisi PR-inimesi, projektijuhte, sekretäre-juhiabisid jne jne. Ja igatahes minu tuttavatel ametnikel küll on palk tõusnud. Kus on see solidaarne x% palgalangetust? Nagu nt Islandi töötajad kokku leppisid – kõigil 6%, ka (sic!) arstid. Valdkond, mis pole meil siin populaarne – vanaduspensionärid. Selles on küll kõigil solidaarne suhtumine – kui penskareid poleks, oleks riik omadega mäel! Hiljuti sattusin suurde Emori küsitluspaneeli. Ja huvitav-huvitav. Küsitlusandmete analüüs näitab ilmselt, et pensionäridel laene pole. Paneelelamute elanikel on tegelikult samuti ju eluasemelaen kaelas! Seejuures pensionäridel. Nt suht väikesel majal on renoveerimislaen 7,5 miljonit. M.aastal oli ainuüksi % pangale ligi veerand miljonit. Aga sellist laenu ei loeta üldse laenuks! Aga keskmist pensioni saav väikekorteri elanik peab maksma 15-20 a aastaringselt ainuüksi pangalaenu 500-600 kr kuus (pension u 4800 kr)! Mis see siis on, kui mitte eluasemelaen? Äsja räägiti, et hakatakse maksma küttetoetust. Nii et siis need, kes pole renoveerimisele kulutanud, saavad toetust? Teised maksavad pangalaenu, mis polegi tegelikult laen. Absurd ju? Ja miks ei võta riik dividendidelt sotsiaalmaksu? Erakliinikute pidajad nt ei saa üldse palka (dr P.M. telesaates). Samad arstid, kes töötavad suurhaiglates ja nõuavad seal omale palgatõusu. Sotsiaalmaksust. Pole absurd või? Jõudu!
Kuidas seda nimetada, et USA asepresident ja Eesti Vabariigi energeetika juht saavad võrdset palka? Eesti Vabariigi presidendi prouale liisitakse miljoniauto?
Kui oleks väiksem sots.maks,oleks praegu väikseid tegijaid kindlasti hulgim, praegu aga kaovad viimasedki.
Äriregeistrisse kandmine, kõrge sots.maks ka siis, kui näit.käsitööFiel ei ole mitu kuud sissetulekut.Vastasel juhul jääb haigekassata.Nii, et kasvõi laena.
Nii kaua kui kõik need elementaarsed pisiasjad on korralikult läbimõtlemata, niikaua ei arene uut tootjat ega maksumaksjat ka edaspidi.
Väiksed tegemised ausse ja paljud töötud saavad väikest viisi ära elada töötukassadele ja muudele riigi toetustele lootmata.
Miks ikkagi loodetakse ainult suurtele tegijatele, kes korraga pankrotti lähevad ja ongi plats puhas töötegijatest ?
Mart!
Toredat sünnipäeva sõprade ja lähedaste seltsis
Kust kokku hoida?
Inimeste palkadelt – muud kohta ju pole!?
Erafirmad on oma pingutuse teinud. Muidu sellest kriisist kasu ei ole, kui riigisektor seda sama järgi ei tee. Kuidas seda teha ei oska öelda. Võibolla mõni protsent kirjutaks ka vabatahtlikult oma palgavähendamisele alla, kui seda ilusasti põhjendada.
Näiteks, et palka vähendadatkse riigitöötajatel 1% iga tuhande krooni kohta. Et siis, kes saab 5 tuhhi, sellel -5% ja kes saab 25 tuhhi – sellel 25%. 25% oleks ka näiteks maksimum piir.
Vaestematele peab riik ju näitama, et rikkamad annavad rohkem. Muidu ei tule midagi välja.
…
Pagan, nii tuleks ainult 1 miljard kokkuhoidu, kui ma praegu õigesti arvutasin. 2% iga tuhande kohta? 2 miljardit? No asi seegi, ilma palku kärpimata ei mängi välja.
Üks ettepanek on liita jõuliselt kohalikud omavalitsused, (mõned aastat tagasi väljakäidud ideena 1 15 suurvalda näiteks), ka põhikoolid võiks liita, kus igal koolil on omad filjaalid et tulemusena oleks kuni u. paarkümmend kooli, millel igaühel üle 10 filjaali ühe direktori ja õppeala juhtimimisel. Teine võimalus oleks ettevõtetel panna kehtima seadus, mis kohustaks firmadel uusi töötajaid võtta, siis kaoks ka vohav tööpuudus ning kontrolli all võiks olla ka ebanormaalselt suur varanduslik kihistumine.
Palju õnne sünnipäevaks! Jõudu ja jaksu!
Kärpeettepanekud:
Kulude poole pealt:
1. Peatada pensionide tõus
2. Peatada õpetajate palgatõus
3. Kärpida muude riigiametite palkasid
4. Kehtestada senise 25/50/75 % allahindluste asemel ravimitele 20/40/60 allahindlused
5. Panna KOV-le makstav tulumaksu osa sõltuvusse KOV laenukoormuse tasemest – mida suurem laenukoormus, seda vähem raha saavad
6. Viia kiiresti ja jõuga läbi haldusreform
Tulude poole pealt
1. Kehtestada kinnisvaramaks 0,1% kinnisvara väärtusest aastas
2. Kehtestada AJUTINE 2%-ne solidaarsusmaks tuludele, mis ületavad 800 000 krooni aastas
3. Panna kõik jõud Eurorahade riiki toomise taha
Mitte mingil juhul ei tohi:
1. Piirata investeeringuid
2. Kärpida veel kaitsekulutusi (kaitsevägi on niigi viidud praegu eksistentsiaalsele tasandile)
3. Suurendada makse
Kinnisvaramaks 0.1% väärtusest?
Mis asi on kinnisvara vääärtus? Me oleme siin näinud igasugu väärtusi, mis on inimeste unelmates ja isegi panga templiga kinnitet. Ei loe, sest pole sellist väärtust. Väärtus on ainult siis, kui keegi ostab.
Ei tohi suurendada makse, mitte mingil juhul
Aga tuleb tõsta makse, kinnisvara, solidaarsus jne 
Äkki kuulaks majandusteadlaste: Eamets, Trasperg, Varblene jne nõuandeid? Saan aru et need ei lähe eriti kokku IRLi ja Reformierakonda seni iseloomustanud ultraliberaalse maailmavaatega, aga enda vigade tunnistamine on esimene osa olukorra paranemisest. Lihtne on riigikogu puldist sõimata Eametsa populistiks jne ometi on selge, et enamusel riigikogulastest (kaasa arvatud antud blogi omanikul) pole makromajandusest halli aimugi.
Mis puutub varamaksusid, siis see on ainus maksunduse liik, mis suurendab majanduslikku aktiivsust. Võib-olla oleks vale kehtestada uusi varamakse languse perioodil, kuid põhja jõudes tuleks seda kindlasti teha. See oli muide meile ka üks OSCE soovitustest.
Ajutine solidaarsusmaks suurtelt tuludelt mõjutab Eesti SKP-d pigem positiivselt, sest suure tulubaasiga elanike kulutustest moodustab import oluliselt suurema osa kui väiksema sissetulekubaasiga elanike kulutustest. Seega suurendame me seeläbi SKP-d vähendades pisut importi ja aidates säilitada valitsuskulutusi.
Eesti probleem ei ole mitte see, et raha oleks otsa saanud. Raha on pankadel praegu üsna vabalt käes ja riik saab pankade laenuvõimet veelgi suurendada kohustusliku laenureservi nõudeid (mis Eestis on oluliselt suuremad kui mujal euroopas) mõnevõrra vähendades. Probleem on selles, et rahale puudub mõistlik rakendus. Nimetatud maksumuudatused mõjuksid majandusele pigem elavdavalt, mistõttu tekiks seda “mõistlikku rakendust” juurde.
Tuleks ära jätta “teeme ära tüüpi” jamad. Las igaüits teeb oma tööd, muidu on nagu kunagi hiinas, kui põllumehed terast valasid ja linnamehed varblasi hävitasid