Homme algav nädal on Eestile mitmeski mõttes oluline. Nädala alguses jõuavad valitsuse ja avalikkuse ette eelmise majandusaasta täprustatud tulemused ning andmed selle aasta esimesel kolmel kuul majanduses toimunu kohta. Nende alusel saab selgeks, kas Eesti vajab sel aastal veel ühte lisaeelarvet ning kui suur see on. Kui praegu õhus rippuvad negatiivsed prognoosid teoks saavad, peab valitsus suutma kiirelt otsustada ning lisaeelarve kiirelt Riigikogu poole teele saatma – sest iga kaotatud hetk maksab. Eelarve kontrolli all hoidmise jaoks on möödapääsmatult oluline ka teine algaval nädalal langema peav otsus – nimelt mida teha töötukassas vastu vaatava puudujäägiga. Loomulikult võib siingi otsustamist edasi lükata, sest tõeliselt laastavaks muutub puudujääk järgmisel aastal, kuid siis oleks käru juba kummuli ning selle teele tagasi upitamine pea võimatu.
Eelarve kärpimisest pole aga loodetud tulu, kui me ei suuda seista vastu tööpuuduse kasvule. Teatud piiri ületades asub see avaldama eelarvele sellist mõju, et ka täiendavast kärpest ei pea selle puudujäägi kontrolli all hoidmisest piisama. Otsused, mis astuksid vastu tööpuuduse kasvule, on paraku venima jäänud. Läinud nädalal saatis Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus partneritele kirja, kus avaldati muret selle üle, et mitmed küsimused ja eelnõud on jätkuvalt lahendamata. Esitasime omalt poolt partneritele loetelu eelnõudest, mis tuleks meie arvates hiljemalt 1.juuliks vastu võtta. Keit Pentus Reformierakonnast vastas meie pöördumisele kiirelt ja meeldivalt, kinnitades, et enamuste pakutud eelnõudega neil probleeme pole. Pole tõesti oluline, kelle algatatud üks või teine eelnõu on, ning kui Reformierakond soovib neid kõiki enda ideedeks pidada, siis ei saa selle vastu mul midagi olla. Peaasi, et nad tõesti vastu võetakse. Ootame Reformierakonnalt ka ettepanekuid nende sammude osas, mille kiiret astumist nemad tööpuuduse vastu võitlemiseks oluliseks peavad. Loodetavasti kuuleb Eesti avalikkus neist juba tänaselt Reformierakonna volikogult. Kiire oli ka sotsiaaldemokraatide vastus, kus leiti, et tegelikult tuleks veelgi kiiremini liikuda. Seda oli meeldiv kuulda – loodame ka nendelt konkreetseid ettepanekuid kuulda, mis on need kiirelt lahendamist vajavad sammud, millega tööpuuduse vastu võidelda. On ju just sellest kujunenud tänase Eesti probleem nr 1. Otsustamata Eesti igal juhul edasi ei pääse.
Kulla härra Laar
Olen olnud eluaegne Isamaa valija ega mõista kas Te seekord mängite lolli või mis Te teete, sest ise Te ju rumal ei ole.
Endiste kommunistide, nn reformiparteist, ei saa kunagi midagi head tulla. Erinevalt keskerakonna ja maarahvakommunistidest on reformaatorid oluliselt ohtlikum tõug, sest esimesena nimetatud vähemalt ei pea ennast läbini sinimustvalgeteks.
No ei saa EKP rajoonikomitee töötaja olla tõsiselt võetav poliitik täielises EWs.
@Maasikas: Poliitika on kompromisside leidmise kunst. Kui IRL keelduks koostööst Reformierakonnaga, oleks koalitsioonis taas Reform ja Kesk. Tegu oleks Eestile (ja ka Sinule) kindlasti halvema lahendusega kui praegune.
@Mart: Mis peaks maailmas muutuma, et krooni kursi euro suhtes ümber hindamine muutuks tõenäoliseks? Millised on need ohu märgid mida kindlasti ka ise jälgite?
“andmed selle aasta esimesel kolmel kuul majanduses toimunu kohta”?? Teisipäeval tuleb välja küll eelmise aasta eelarvedefitsiidi statistika, aga I kv. SKP numbrid, ka esialgsel kujul, selguvad ikkagi alles u. pooleteistkuuse viitajaga, ehk siis millalgi mai teisel nädalal. Mõnevõrra lisavad selgust kindlasti veebruari jaekaubanduse ja tööstustoodangu numbrid, mis samuti teisipäeval avaldatakse, aga ikkagi I kvartali kohta täit tõtt me sel nädalal teada ei saa.
Tänan märkuste eest – usun, et avaldatavad andmed annavad siiski piisava aluse ütelda, mis selle aasta jooksul oodata on – mis aga puutub krooni ja eurosse, siis sel alal sõltib meie tulevik eeskätt sellest, kas suudame eelarve puudujäägi kontrolli all hoida ning eurole võimalikult kiirelt üle minna või mitte.
Lugesin tegelikult mingit artiklit muus päevalehes, aga silma hakkas, et kriisi põhjuseks olevat liberalism. Kuna ma ise kunagi 2000-2005 “vandenõuteoreetiku” (mis oli küll paljuski hilisemalt populariseeritud mõiste) ja tagasiside põhjal tundub, et üsna arvamusliiderlikuna, nende probleemidega kõvasti tegelesin – probleemiks ei ole kindlasti mitte liberalism. Ma ei tea, mida tähendab “neoliberalism” – see võib küll probleemiks olla seega
Igaljuhul kuskil 2001 käsitlesin ma kriisi põhjustena mõningaid asjaolusid, mis praegu tunduvad pisut kallutatud (sest mul olid omamoodi siiski üsna konkreetsed pooled, mida valisin, reeglina puberteetlikult tugevamale vastandudes, aga siiski ennekõike erapooletust positsioonist alustades), ent üldjoontes siiski realistlikud:
* Tornide kokkukukkumisele järgnes USA’s liberalismi oluline langus – hakati piirama mitmesuguseid elementaarseid õigusi ja sõnavabadust.
* Juudivastane kampaania, mis oli põhjustatud muudest probleemidest (nagu Iraagi sõda ja nende ajalooline Vanas Testamendis kirjeldatud suunitlus, mis kattus väga hästi toimuvaga).
* Iraagi sõda ning Bushi valimine tõstis USA riigivõlga, nagu iga sõda ikka – millegipärast küll proportsionaalselt nähtava osaga oluliselt rohkem, kui maailmasõda. See langetas USA mainet, kuvandas USA poliitikud maailmale kui mõnevõrra ebakompetentsed (seda enam, et sõda täpselt vastavalt ennustustele venima hakkas – oleks nad suutnud kiire lõpu teha, oleks sealt üsna puhtalt välja tuldud).
* USAs toimuv sõna- ja mõttevabaduse piiramine ning suund totalitaarsele korrale põhjustas ülemaailma usalduskriisi vägagi mõjukates ringkondades, mida nad küll tõsiselt ei võtnud, sest tegu ei olnud poliitiliste ringkondadega suuresti, vaid kõikvõimalike kultuuriinimeste, laste ja mässajatega, kelles tekkis terav ohutunne.
* Dollari kursi langus Iraagi sõja lõpuosas oli ühene tõend kriisi algusest, mis andis asjale tegelikult hoogu juurde.
* Bushi valitsus ei olnud sellel hetkel võimeline usalduskriisile autentselt reageerima hoolimata sellest, et teda teravalt kritiseeriti – kriitikuid käsitleti ennekõike poliitiliste vastastena.
* Dollari langusele järgnes protsess, mis järjest tugevnes NSVL’i stiilis lähenemist inimõigustele, innovatsioonile ja mõttevabadusele ning teisest otsast nõrgestas paljusid positiivseid poliitilisi ja majanduslikke protsesse.
* Kriis oli lihtsalt nende liinide loomulik lõpp – mõnes mõttes asetab see erinevaid osapooli nüüd ühte paati ja sunnib asjalikult ja küllalt koondatult reageerima, millele oleks õige küll ideoloogiliselt suunda anda mõnevõrra.
Eesti valitsuse põhiprobleem oli lihtsalt see, et säilitati liigne optimism ja tegutseti ratsionaalselt, püüdes oma mainet ja vara päästa – mitte ainult valitsuse poolt. Ratsionaalsus sellisel kujul, turumajanduslik ratsionaalsus, oleks tulnud juba aastaid tagasi millegi hoopis muuga asendada
BTW:
http://konsortsium.intuites.org/viewforum.php?f=64 – mingi tükk teooriat, mille üksvahe kokku panin, kuidas võiks läheneda mõningatele asjadele. Mänguteooria tavakäsitlus on minu meelest küll õige, aga valemite “alatoon” on täiesti väär ja juhib inimeste mõtlemist tegelikult rohkem, kui arvutuskäikude vastused.
http://konsortsium.intuites.org/viewtopic.php?f=67&t=2 – siit saab konkreetse doc faili sissejuhatuseks, mida ise küll soovitaksin lugeda poliitikutel muude asjade kõrvale
Muu sait on üldiselt “jama”, so. räägib ennekõike müstikast, mis on minu jaoks mõnevõrra haaravam valdkond, kui poliitika. Igaljuhul ei ole ma matemaatika, füüsika, majanduse, psühholoogia jm. alustes nõrk, kogu elu neid asju uurinud ja nii mõnedki õpikud läbi töötanud, nii et kui ma vahel ratsionaalsetel teemadel sõna võtan, siis see ei ole müstikast kallutatud üle mõistlikkuse piiri ja peaks reaalinimesele küllalt loetav olema
Parimat soovides,
tvali (minu vahepealne kommenteerimisnimi, millel on küll ambivalentne maine ilmselt neile, kes seda märganud on)
@Mart: kiireim viis eurole üle minekuks on ju krooni kursi ümber hindamine…
härra :Laar enne kui millegi kokkuhoiust räägite tuleks riikikogu palgad võtta miinimumi peale siis saaks eelarvese suure hulka lisa raha.Proovige saada hakkame 4000.te.krooniga ja siis rääkige et maal on elu hea.