Vana kommunisti nutulaulu

Lugedes Jaak Alliku nutulaulu “liig-patriootliku” telesarja “Tuulepealne maa” üle, meenus tahtmatult Weizenbergi ärkamisaegne lugulaul “Vana Opmani nutulaul”, kus õhatakse tagasi “vana head aega”, kui kogu võim tema kätte kuulus. Üks selle variantidest käib nii:
  Minu vald oli nagu riigike  
  kus ma kui nigu vürstike 
  kus nõnda kaua elasin 
  ja mõnda rõõmu maitsesin 
    
  Refr.: Vili vomsissa, vili vomsissa
  mina ohkan raskest südamest
  oi-oi-oijah, oi-oi-oijah
  ei lähe mul korda söök ei jook
  see äraminek on kui nöök

Jah, endiste kommunistide elu pole tõesti kerge. Kohe nagu kreissaega keerab sees – võim on läinud ja nüüd veel kiputakse televisioonis ka kommunistide kuritegusid meelde tuletama. Loomulikult pole nimetatud telesari filmikunsti tippsaavutus, kuid ega sedalaadi telesari peagi seda olema. Ajaloolasena võiksin mitmes kohas etteheiteid teha, kuid see pole sedavõrd oluline, kuna ajastu meeleolu, Eesti Vabariigi sündi, elu ja hukku annab ta igati hästi edasi. Kui kellelegi ei meeldi, tehku ise paremini. Huvitav on üldse see, et kui kujutatakse fasistide, kapitalistide kuritegusid või Eesti elu varjukülgi, on mõne meelest alati tegemist kunstiga, kui aga näidatakse kommunistide kuritegusid,  nimetatakse seda propagandaks ning kunstiliselt küündimatuks. Mida aga kogu see lugu tõestab on see, et iseseisvas Eestis on hea elada – oleks keegi omal ajal söandanud Jaak Alliku Lenini ülistavaid vaimusünnitisi kritiseerida või näiteks mõne nõukogude telesarja tasemes kahelda, oleks ta end kiirelt trellide tagant leidnud. Vabas Eestis saab aga kommunist Allik vabalt lehe esikaanel oma arvamust avaldada. Täitsa ausalt öeldes, ongi see just selline Eesti, mida vähemalt mina tahtsin. Jaak Allikule sooviksin aga häid ja rahulikke jõule – pahandada temaga ei maksa, sest elu iseseisvas Eestis on vana kommunisti jaoks niigi paras piin.   

2009.aasta eelarvest 2010.aastasse vaadates

 Minu poole on viimastel päevadel korduvalt pöördutud küsimusega, millised ettepanekud 2009.aasta eelarve arutamisel lauale oli tõstetud ning mis neist sai. Kuna nimetatud teema näib ka avalikkusele huvi pakkuvat, siis oleks ilmselt igati õige need tavalikuks teha.  2009.aasta eelarve on Riigikogus vastu võetud, aeg on alustada Eestile saatusliku 2010.aasta eelarve arutelu. Teatav tagasivaade 2009.aasta aruteludele aitab selle töö alustamisele hästi kaasa.

 

Niisiis – 24.novembril 2008. esitas Rahandusministeerium valitsuskoalitsioonile järgmised ettepanekud 2009.aasta riigieelarve kärpimiseks:

 

  1. Majandusprognoosist tulenevalt tuludest sõltuvate kulude tasemete muutmine, millega on konvergentsiprogrammis arvestatud – 1,159 miljardit – ettepanek võeti vastu.
  2. Kaitseeelarve vähendamine uuest majandusprognoosist lähtuvalt ning 2008.aasta kulude arvelt  – kokku 472 miljonit – kärbiti 350 miljonit
  3. Teehoiu 2009.aasta eelarve vähendamine kütuseaktsiisi laekumise prognoosi muutumise arvelt – 107 miljonit – kärbiti täies ulatuses
  4. Teehoiu kulutuste vähendamine 2008.aasta kulutuste ka välisvahendite osa arvelt – kõik kokku 681 miljonit krooni – kärbiti 52 miljonit krooni
  5. Kaitsekulutuste osakaalu jätmine 2008.aasta tasemele – 250 miljonit krooni – blokeeriti peaministri poolt, ei jõudnud seetõttu arutlusele.
  6. Õpetajate palgatõusu ärajätmine – 263 miljonit krooni – blokeeriti IRL poolt
  7. Riigieelarve seaduses 3% puhvri sisseviimine – 503 miljonit krooni – võeti vastu
  8. Vanemahüvitise ülemmäära langetamine – 250 miljonit krooni – blokeeriti Reformierakonna poolt.

 

 

Lisaks esitati koalitsiooni läbirääkimistel eelarve kärpimiseks järgnevad ettepanekud – arvestatud on tegelikult lauale tõstetud ettepanekuid, mitte kellegi peas niisama liikunud ideid-

 

Reformierakond ja IRL – tühistada 2009.aasta eelarves ministeeriumitele 8% kärpes antud erandid – 481 miljonit – blokeeriti sotsiaaldemokraatide poolt

 

Reformierakond ja IRL – tõsta kavandatud puhvrit 5%-le tegevuskuludest – täiendav kärbe 324 miljonit – blokeeriti sotsiaaldemokraatide poolt.

 

IRL – vähendada kõigi ministeeriumite ja valitud ametite palga – ja majandamiskulusid 10% võrra – 492 miljonit krooni – blokeeriti sotsiaaldemokraatide poolt  

 

 

Nende ettepanekute arutamise juurde tuleb valitsuskoalitsioonil mõne kuu pärast kardetavasti tagasi pöörduda.

Varga peas müts põleb

Vanarahvas teab rääkida, et varga peas müts põleb. Kui President Toomas Hendrik Ilves oma videoläkituse ja Epliku musaga lagedale tuli, mõtlesin, et huvitav oleks näha, milline erakond end esimesena õigustama asub. Ei tulnudki kaua oodata – Vilja Savisaar teatas kiirelt, et president maksvat võlgu koalitsioonierakondadele ning peagi sekundeeris talle Edgar Savisaar, kes kinnitas, et president olevat sama palju tekkinud olukorras süüdi kui koalitsioonierakonnad. Vanarahva tarkus näib antud korral igal juhul paika pidavat – sest oli ju Keskerakond selles valitsuses, kes kuulutas, et eelistab majanduskasvu eurole ning seega võimaluse eurole 2007.aastaks üle minna käest lasi. Tagantjärele vaadates oli see pea sama rumal, kui 1999.aastal oleks eelistatud sotsiaalkulutuste tõstmist kaitsekulutuste kasvatamisele ning seega lastud käest unikaalne võimalus NATO-sse pääseda.
Presidendil on ju tegelikult õigus. Tekkinud olukorras on süüdi tõesti kõik Eesti suuremad erakonnad, kaasa arvatud ka minu oma. Arutada, kes meist tegelikult Liivimaa parim ratsanik on, pole mingit mõtet. Küll tuleks vaadata, kuidas tekkinud olukorrast välja pääseda. Munitsipaalpoodidega meil seda teha igal juhul ei õnnestu.