Üheks Dubai Maailma Majandusfoorumil käsitletud teemaks oli olukord Venemaal. Mõttevahetust selle üle vedas ka Eestile hästi tuttav Lilia Shevtsova Carnegie Fondi Moskva Keskusest. Tema hinnang olukorrale Venemaal oli karm: asjad on tõesti halvad. Gruusia sõja poolt võimendatud hoop majandusele on Venemaal olnud tugevam kui mujal maailmas. Paljuski on Shevtsova meelest tekkinud olukorras oma osa ka Euroopa suuremate riikide erakordses lihtsameelsuses ning nõrkuses. Shevtsova meelest ei suuda Lääs Venemaal kujunenud olukorda adekvaatselt hinnata ega võta seda piisavalt tõsiselt. Kuigi Shevtsova teeb etteheiteid ka Gruusia juhtkonnale, pani teda sügavalt muretsema Euroopa riikide poolt naasmine “business as usual” põhimõtete juurde Kremliga Gruusia vastu korraldatud agressiooni järel. Shevtsova kinnitas, et kui Kreml sellest ettevõtmisest “puhtalt” pääseb, võib vaid küsida, kes on järgmine? Samalaadsetel seisukohtadel on teisedki Venemaa demokraadid, nagu näiteks Putini endine nõunik Andrei Illarionov. Võib loomulikult väita, et neil pole Venemaal mingit mõju. Tõepoolest, see on tõesti väike. See-eest on tegemist inimestega, kes jagavad Läänega samu väärtusi. Seda kummalisem on pilt, kus kõiki neid Euroopas ülistatakse ja auavaldustega üle külvatakse, kui nad Euroopale aga midagi soovitavad, lähevad kõrvad Euroopa liidritel pauguga lukku.

Maailma Majanduse Nõukogu ekspertide kogu istung Dubais on täies öös. Dubai jääb selle käigus paraku ilmselt küll nägemata, sest programm on väga tihe – varahommikul  lennuväljalt hotelli, siis  hommikul kohe istungile – hea , kui lõunavahaajal jõuab ookeanisse ujuma hüpata. Peamiselt olen tegelenud valitsuse kui nähtuse tuleviku IKT arengu aspektist lähtuvalt. Eesti on siin jätkuvalt oma algatustega väga heas kirjas. Üheks arutatud ideeks oli õiguse kasutada internetti käsitlemine inimõigusena – nii nagu see Eestis omal ajal sätestati. See toob automaatselt valitsustele kohustuse tagada tehnilised võimalused vabaks ligipääsuks internetile, teiseks poliitilise kohustuse mitte piirata ligipääsu internetile ja selle kasutamist poliitiliselt ning kolmandaks astuda konkreetseid samme digitaalse lõhe vähendamiseks. Selle tagamiseks käidi omakorda välja digitaalne Marshalli plaan, mis peaks aitama kaasa tõelise maailmavõrgu rajamisele, mis tahaks tehnilise ligipääsu internetile ka seal, kus see seni võimalik pole. Need ja teised võimalikud sammud eeldavad loomulikult tõsist tegemist küberkuritegevusega, millega seoses arutati ka Vene küberrünnakuid Eesti ja Gruusia vastu. Arutelult jätkuvad täie hooga, järgmisena suundun rühma, kes tegeleb küsimusega, mis saab Venemaast.

Täna algab Tallinna Euroopa ühe mõjukama välispoliitilise mõttekoja – Euroopa Välispoliitika Nõukogu (European Council on Foreign Relations) – kohtumine. Selleks Tallinnasse saabuvate isikute nimekirjas on näiteks George Soros, Lionel Jospin, Jan Bielecki, Emma Bonino, Uffe Ellemann-Jansen, Anthony Giddens, Vaira Vike-Freiberga ja mitmed teised. Eriti suure rõõmuga tervitatakse värsket Nobeli rahupreemia laureaati Marrti Ahtisaari, kelle auks toimub ka väiksem vastuvõtt. Mis puutub arutluse all olevatesse küsimustesse, siis neist puudutab sel korral enamus Venemaad, täpsemalt Euroopa võimalusi Venemaad mõjutada. Nõukogu on varem avaldanud kriitilisi ülevaateid Euroopa hambutu ja koordineerimatu poliitika suhtes, kahjuks tuleb samas vaimus jätkata ka sellel korral. Avatud Eesti Fondiga koostöös toimub täna ka avalik arutelu Venemaa-Euroopa suhetes, kus teiste kõnelejate seas astuvad üles ka president Toomas-Hendrik Ilves ja Kadri Liik, järgneb nõukogu kinnine arutelu olukorrast maailmas Gruusia sõja järel. Kindlasti tuleb arutlusele ka uus olukord USA presidendivalimiste järel, mis loob korraga nii võimalusi kui väljakutseid. Täna õhtul võtab nõukogu liikmed vastu ka president Tooma-Hendrik Ilves. Eestil on põhjust uhkust tunda sedavõrd kõrgetasemelise kogunemise toimumise üle just siin, Tallinnas. Seegi on osa meie julgeoleku suurendamisest.   

Viimastel päevadel on ajakirjandus olnud täidetud üsna isiklikuks läinud rünnakutest peaminister Andrus Ansipi vastu. Ettevõtjad, nagu Tiit Vähi ja Oliver Kruuda, on otsesõnu nõudnud tema tagasiastumist, Edgar Savisaar teatab talle omase tagasihoidlikkusega, et on valmis kasvõi homme riigitüüri enda kätte haarama. Paraku ei too peaministri väljavahetamine Eesti riigikassasse juurde ühtegi senti. Vaevalt, et Eestit aitaks edasi ka valitsuskriis ning sisepoliitiline ebastabiilsus. Peaministril pole loomulikult hetkel lihtne. Ansip on olnud peaministriks headel aegadel, majanduskriisi ajal tegutsemiseks puudub tal kogemus. Kui siis kõigele lisaks veel toetus peaministrile ja tema erakonnale langema hakkab, on olukord murettekitav. Isiklikust kogemusest tean siiski, et madal populaarsus ei takista peaministril otsuseid langetamast. Otsuseid ja reforme on Eestil aga vaja kohe ja praegu. Reformide tagasi- või edasilükkamine pole lahendus, haldusreformi järjekordne läbikukutamine oli äärmiselt negatiivne näide. Eesti vajab taas julgust otsustada. Valitsuskoalitsioon on olukorrale läbi roosade prillide vaadanud – see tuleb lõpetada ning mitte lasta uinutada end jutuga, et eelarve puudujääk ulatub järgmisel aastal “ainult” kolme miljardini. Kahjuks on see suurem, ähvardades ulatuda üle Maastrichti kriteeriumite piiri. Valitsus peab tekkinud olukorrale reageerima, esmaspäeval tõstab IRL selle küsimuse ka koalitsiooni eestseisuse päevakorda.  Oleme  ühiselt  vastu võtnud ebarealistlikule alusele tugineva koalitsioonileppe,  nüüd peame ühiselt  ka oma vigu tunnistama ning leidma lahenduse, mis võimaldab Eestil jõuda  hetkel oma peamise eesmärgini – liituda eurotsooniga 2011.aastal.