Kaitsekulutuste vähendamine ohustaks Eesti julgeolekut
Vaadates Venemaa agressiooni Gruusia vastu, mille eesmärgiks on järjest selgemate märkide ning avalduselt kohaselt seaduslikult valitud presidendi ning valitsuse võimult kõrvaldamine ning asendamine Moskvameelse nukuvalitsusega, oleks hullumeelsus asuda vähendama kaitsekulutuste osakaalu riigieelarves. Sama kehtib ka sisejulgeoleku tagamiseks vajalike summade kohta. Seetõttu pole ka kõige parema tahtmise korral võimalik nõustuda hetkel esitatud eelarve piirsummadega, mis näevad ette kaitsekulutuste osakaalu järsku vähendamist. See on küsimus, milles pole võimalik kompromissi leida – Eesti kaitsekulutuste osakaal peab jääma vähemalt eelmise aasta tasemele. Kuna selgeid probleeme on eelarve piirnumbrites ka teistel aladel – näiteks hariduse alal välja pakutud ei taga Eestile jätkusuutlikut arengut, ignoreerides ühtlasi koalitsioonileppes kokkulepitut – tuleb uues olukorras võimalikud valikud tõsiselt läbi vaadata, välistamata ka poliitiliselt ebameeldivaid lahendusi nagu mõne ilusa lubaduse täitumisaja edasilükkamine. Selliste ettepanekute tegemine kuulub igas riigis peaministri kompetentsi, teisiti ei saa see olla ka Eestis.
Isegi 2% võiks tulumaksu miinimumi tõsta- 24%-nini.See ei tapa kedagi, kuid riigikassa annab ilusasti täis ehk… aga eestlaste rumaluse ja ahnuse juures
…..
Ma ei tea, kuidas üks rahvas 15 aastaga kaotab tahte oma riigile …
Jaaa, meie riigi kaitsekulutuste vähendamine oleks suur viga. Me ei saa ega tohi seda teha, vaadates hetkel Gruusias toimuvat, pidades silmas 1939.a. On selge, et meie naabri, kui naabriks võib Venemaad nimetada – ei ole tema nn suurriigi anastaja poliitika muutunud. Peame ikka mõtlema, kas me tahame ikka kaitsekulutusi vähenda…
Ei usu et sellel erilist mõtet oleks. Maha nõttivad nad meid niigi. Ja ühe vene sõduri, ühe vene tanki ja ühe vene lennuki suudab vist olemasolevaga hävitada küll.
Valitus võiks kasutusele võtta vana ning äraproovitud idee ja müüa oma kodanikele sisevõla obligatsioone näiteks 10-20 aastase tähtajaga. Kes usuvad Eestisse need ka neid ostavad!
Kaitsekulutusi kasvatades ei tohi kindlasti hakata piirama peretoetusi ega meie riigil pole vaja ju tulevikuks 100% pensionäride riiki ja pensionäride sõjaväge, kaitsmaks pensionäride kinnisvara.
Ootaks Isamaalt rohkem värskeid ideid eelarve muudatuste kohta. Tundub kuidagi labane ja kiuslik hakata kodanikelt raha raskel ajal käest ära kiskuma. Peaks ikka leidma võimalusi kulusi vähendada ja mõned aastad võtta oma riigi arengutempos rahulikumat sammu.
Tahaks näha poliitikuid rohkem rääkimas ja vaidlemas oma ideede üle, mitte seletamas ja põhjendades mingit järjekordset maksu või selle tõusu.
Rohkem peaks fännama oma riiki ja aateliselt seda arendama. Rohkem võimu koha peale (omavalitsustesse). Rohkem maksutulu koha peale, ega kohalikud omavalitsused ei olegi nii lollid oma tegevuse planeerimisel. Peaks rohkem inimesi usaldama ja toetama kohaliku initsiatiivi.
Sama palju tanke ja lennukeid kui meie jõulisel naabril, ei jõua me nagunii soetada. Kasutage olemasolevaid vahendeid inforuumi jälgimiseks ja vastupropaganda tegemiseks. Kas ei ole mitte venekeelsed väljaanded ja tele meie riigi sisese vaenu õhutamise kontrollimatult toimivad tööriistad. Lugege Georgia sündmuste artikleid ja vastukaja. Kas leiate … nimelise ühingu poolt varasemalt korraldatud stsenaariumitega sarnasust? Meid kombitakse pidevalt, kui kaugele minna võib. Kui plaan B ei õnnestu, siis kasutame C-d. Tänuväärne on küberkaitse vajaduse teadvustamine, aga kaitskem ka meid ümbritsevat inforuumi sinna peidetud viitsütikuga pommidest.
Suur tänu “vastuse” eest.
Nagu ma juba korra arvasin ei ole kedagi kes asja ka tavalisele inimesele lahti seletaks. Arvan, et ajaloolase ja poliitikuna oleks see siiski Teie võimalus. Mõistan, et see väike palve, mille ma esitasin eelmise postituse kommentaarides, on läinud kurtidele kõrvadele.
Sellist selgitust oleks vaja paljudele. Hetkel külvab ajakirjundus vaid paanikat ja arusaamatust. Tekib tahtmine telekas kinni keerata ja omas mullis edasi elada. Tõenäoliselt oma südame rahustuseks tulebki seda teha. Praegu on aeg rahvast rahustada ja seletada, seletada ja veelkord seletada.
Minu arvamus meie kaitsekulutustest on selline.
Mis vahet seal on mitu päeva me suudame vene vägesid piiri taga hoida? Tõsiselt. Mida me saavutame ühe või kahe lisapäevaga? Pakun välja, et eelkõige vajaksime poliitikute väljaütlemiste kohapealt hoopis kainet pead ja selget mõistust.
Niisama paremale ja vasakule lahmimine teeb halba kõigile.
Need lisapäevad on vajalikud selleks, et maailm üldse kuidagi reageerida jõuaks. Vaadake Gruusiat – kui venelaste tankid pealinnas ringi sõidavad, ei ole enam millegi üle rääkida. Selliselt positsioonilt on ju peaegu võimatu enam midagi saavutada. Seega on kaitsekulutused tänapäeva maailmas prioriteet number 1.
Respekt neile kes olid kangelaslikud ja igavene kaastunne langenute omastele.
Asjast.
Kurb on vaadata seda laiska mõnitamist, mida venelased rahu tagamise ettekäändel Gruusia aladel korda viivad. Omastatud on 100 ühikut soomustehnikat ehk siis suur osa selles mis Gruusial üldse on. Raudteesilla õhkimine. Arvata võib, et seal käib samasugune lagastamine nagu meil omast ajast kogemus on. Samas, tuleb küüniliselt nentida, et mingil määral on see välja teenitud.
Gruusia on Eestile liitlane, sest Gruusia olemasolu sellisel kujul nagu ta on, on kasulik. Samas on suur küsimus, et kui tingimusteta meie toetus Gruusiale peaks olema.
- meie toetusest ammutas Šaakašvili paraku toetust ka oma isiklikele autokraatlikele püüdlustele;
- läänest saadud toetuse taustal on nad saanud relvastuda. Küsitav, et kas määrani, mis oleks vajalik nende toimimiseks riigina antud piirkonnas või üle selle;
- hoolimata suurest sõjaliste nõuandjate arvust, tundub, et ei võeta ilmselgelt nõu kõige olulisematel teemadel
a) sõjaliste konfliktide alustamine ja planeerimine (LO rünnak võeti ette täiest süüdimatult ilma Roki tunnelit õhkimata, ilma selget plaani omamata, soomust ja raskerelva küll oli aga nii nõrga õhukaitsega sellist rünnakut ette ei võeta);
b) hoolimata sõjatehnika arvust ei osata seda koordineeritult kasutada. Gradidega prõmmida on ju mugav, suurtükivägi tegeles ilmselt professionaalselt, kommandos-ed tegid head tööd, samas muude väeliikide osas esineb arusaamatuid mökerdamisi;
c) mahajäetud soomustehnika arv räägib kas sellest, et tegemist oli tugilogistika osas mõttetu ettevõtmisega või (tõenäolisem et) tegemist on karja argpüksidega, kes edu korral on ägedad sellid aga kui asjaks läheb siis on pask püksis, venelased süüdi ja ammeerika aidaku;
Mägede poegadel on teadagi labiilne närvikava ja eks neid provotseeriti mehiselt aga olukorras kus meie, NATO või kesiganes neid toetavad, ei saa leppida sellega, et tuleb minna lahutama oma lollusest tingitud kõrtsikaklust juhuslike blatnoidega. See paneb löögi alla meid endid ja vastaspoolte militaarset võimsust arvestades tähendab “kolmandat maailmasõda”. Ja seda kõike mingi tegelaskonna tõttu, kellel on enesekontrolliga probleeme.
Seega, vaadakem ette keda me toetame aga eelkõige, et mis tingimustel me neid toetame. Praktikas tähendab see seda, et sõjaline abi tähendab selliste militaarinfantiilide puhul seda, et ühtegi militaaroperatsiooni nende poolt ilma “toetajate” vastava loata ette ei võeta. Ah, et kontrolliv ja ebademokraatlik? Aga siis pühkigu abist suu puhtaks kui aastate töö on võimalik 5 päevaga torust alla lasta.
Kõik see kõlab väga poliitiliselt ja küüniliselt aga lõppeks võib suvaliste entusiastide pusimine ohtu panna ka meie julgeoleku aga ambrasuurile viskutakse ainult korra ja sedagi ainult siis kui on hea põhjus.