Vene Välisministeeriumi hüsteeriline avaldus president Bushi poolt ikestatud rahvaste nädalal tehtud avalduse vastu, kus nimetati nii natsismi kui kommunismi XX sajandil kuritegelikeks, näitab, et Venemaa on oma katses kommunismi õigustada ummikusse jõudmas. Tegelikult ei peaks Vene võimud sellega üldse tegelema. Venelased kannatasid kommunistliku terrori all ju vähemalt sama palju kui teised rahvad, mõne hinnangu kohaselt isegi raskemini. Paraku ehitavad tänase Venemaa juhid Venemaad üles Nõukogude impeeriumi pärandile ja arusaamadele tuginedes, seetõttu nähaksegi igas katses kommunismi kuritegudest rääkida rünnakut Venemaa vastu. Rahvusliku identiteedi aluseks on tõstetud võit II Maailmasõjas, mis peaks panema maailma Venemaa ees tänutundes pead langetama. See, et Stalinil on II maailmasõja vallapäästmisel võrdne roll Hitleriga ei taheta kohe kuidagi tunnistada, rääkimata selle meeldetuletamisest, et kolmandiku sõjast ehk 1939-1941 oli kommunistlik Venemaa natsliku Saksamaa ustavaim liitlane, kelle abita Hitleril vaevalt oleks õnnestunud enamus Euroopast vallutada.

Venemaa jaoks sellisest poliitikast tulenevatest ohtudest on Venemaal hakatud järjest paremini aru saama. Heaks näiteks sellest on mõjuka õigeusu kiriku viimase kuu jooksul korduvalt esitatud nõudmised kommunism Venemaa poolt võimalikult kiiresti hukka mõista. Vastasel korral võidaks kommunismi patud kergelt vene rahva kaela kirjutada, mis õigeusu kiriku meelest on “mõnes endises nõukogude liiduvabariigis” juba ka alanud.

Sellel taustal on eriti kummaline mõne eesti poliitiku arusaam, et mis selle kommunismi kuritegude mälestamisega ikka tegeleda. Üks muuseum meil sellest juba on, teise jaoks poleks eksponaategi olemas. See on sama hea jutt, et mul üks raamat kodus juba on, rohkem pole vaja. Kui kurdame, et maailm ei kipu meie ajaloost aru saama, siis peaksime ise selle eest väljas olema, et Eesti külastajad sellest midagi teada saaksid.

Margaret Thatcher on kahtlematult üks XX sajandi teise poole silmapaistvamaid poliitikuid maailmas. Seda parem meel oli omada võimalust temaga Londonis kohtuda. Arstide nõudmisel on Thatcher oma kohtumised ja avalikud esinemised viinud miinimumini, oli kena, et mul see võimalus siiski avanes. Thatcheri tervist on üldiselt väga viletsaks hinnatud, õnneks selgus, et “Raudne Leedi” on endiselt löögihoos ega pole oma teravusest suurt midagi kuulanud. Isegi juuresoleva pildi teinud fotograaf pidi kuulama õpetusi, kuidas meid ikka täpselt üles võtta. Tõele ei vasta ka kuuldused, nagu ei käiks Thatcher enam väljas, näiteks oli ta kohal Wimbledoni naiste finaali vaatamas. Rääkisime Thatcheriga kommunismi kokkuvarisemisest ning Ronald Reagani osast selle juures. Thatcher palus anda edasi oma parimad tervitused Eesti rahvale, avaldades kahetsust, et tal ei õnnestunud Eestit isiklikult külastada. Thatcher kiitis Eesti julgeid reforme, tundes huvi ka selle vastu, kuidas elab ühetaoline tulumaks. Võisin rõõmuga kinnitada, et väga hästi. Vähe sellest, viimastel aastatel on üks maa teise järel sellele üle läinud, ainuüksi sellel aastal tegi seda kolm riiki. Thatcherile oli see meele järgi, ta kinnitas, et peaasi on mitte karta ning teha seda, mida õigeks peetakse, arvatagu sellest, mis tahes. Selle arvamusega ei jää üle muud, kui nõustuda.

Briti konservatiivide liider on heas hoos. Saime temaga põgusalt Pariisis kokku EDU tippkohtumisel, leides, et võiks midagi ühiselt ette võtta. Nüüd sai see Londonis teoks. Esinesime Euroopa noorte konservatiivide üritusel ning saime võimaluse ka omavahel rääkida. David Cameron tundis huvi Eesti majandusreformide vastu ning kiitis neid. Tema sõnul on Eesti hea näide sellest, kuidas just avatud ning liberaalne majanduspoliitika on aidanud vähendada vaesust ning viinud üles elatustaseme. Rääkisime ka praegusest majandusolukorrast, mis pole kiita ei Inglismaal ega Eestis. Üle jõu kulutamine on andnud nii seal kui siin negatiivseid tagajärgi. Pikemalt peatusime keskkonnaprobleemidel, mis on tooride liidri üks lemmikteemasid. Cameroni arvates lasub konservatiividel kohus siin midagi ära teha, sest just konservatiividel on olnud julgust mitte ainult probleemidele otsa vaadata, vaid nende lahendamiseks ka midagi ära teha. Mööda ei saanud ka välispoliitikast. Venemaa arengud tekitasid muret nii talle kui mulle. Tundsin huvi ka konservatiivide praeguse seisu vastu. Cameroni vastus oli lühike – meil läheb väga hästi. Nii näib see tõesti olevat – viimaste arvamusküsitluse kohaselt võidaks toorid valimised mäekõrguselt. David Cameroni näol on Eestil Suurbritannias igal juhul hea sõber olemas.

Istusime eelmisel nädalal Soome Kokoomuse (Koonderakonna) esimehe Jyrki Kataineniga pikemalt Helsingis koos meie erakondade juhtide traditsioonilisel kohtumisel ning rääkisime teiste küsimuste kõrval Eesti-Soome töörühma poolt esitatud ettepanekutest Eesti ja Soome koostöö edendamisest. Leidsime, et nende seas on palju, mis väärivad tõsist tähelepanu. Eesti ja Soome on ajalooliselt väga lähedased, nende tihedam koostöö võib luua sünergia, millest on kasu mõlemal poolel. See puudutab nii majandust kui tihedamat koostööd hariduse, eriti kõrghariduse ning teaduse alal. Selleks, et asjaga edasi liikuda, pidasime mõistlikuks aidata projektile kaasa moodustades ka meie erakondade ministrite ja ekspertide vahel juba eeloleval sügisel vastavad töörühmad, arutamaks võimalusi ettepanekute konkretiseerimiseks ning käivitamiseks ning ka täiendavate ettepanekute esitamiseks. Usume, et kui valitsuste ja parlamentide koostööle lisandub ka erakondade tihedam ühistegevus, on sellest meie maadele vaid kasu.