Läinud teisipäeval alustas Okupatsioonimuuseumis toimunud esitlusega oma avalikku tegevust Kommunismi Kuritegude Uurimise Sihtasutus. On küsitud, miks on Eestil vaja veel ühte asutust, mis on seadnud oma eesmärgiks kommunismi kuritegude uurimise ja teadvustamise. Meil on olemas „Memento”, Max Jakobsoni komisjon, president Ilvese poolt ellu kutsutud „Mälu” Instituut, kas tõesti sellest juba ei piisa? Kommunismi Kuritegude Uurimise Sihtasutuse sihid on neist siiski mõnevõrra erinevad. Kui eelpoolmainitud asutused tegelevad peaasjalikult totalitaarsete reziimide poolt Eestis toime pandud kuritegudega, siis uue sihtasutuse eesmärk on neile ja teistes maades eksisteerivatele analoogsetele ettevõtmistele tuginedes saavutada kommunismi kuritegude hukkamõistmine maailmas samal kombel, nagu seda on tehtud natsismi kuritegudega. Tegemist on rahvusvahelise sihtasutusega, mille tegevus on algusest alates suunatud Eestist välja, üritades kaasa aidata sellele, et rahvuslikul tasemel teostatud ja teostatavad uurimused tõepoolest maailma jõuaksid.

On ju enam kui kummaline vaadata, kuidas kommunismi kuritegude ulatusest ning olemusest siiani aru ei saada. Kui Adolf Hitleri pildiga T-särgiga ringi käia on Lääne ühiskonnas pea võimatu, siis Che Guevara omaga on see enam kui loogiline. Inimesi mõrvasid ning raamatuid põletasid nad aga mõlemad. Teiselt poolt jätkub maailmas inimesi, kes väidavad, et kommunismi idee oli ju tegelikult üllas, selle konkreetne elluviimine aga mõnevõrra „ebaõnnestunud”. Seegi väide ei kannata kriitikat. Kommunistlik utoopia oli oma loojate Marxi ja Engelsi töödest alates üle ehitatud vägivallale ning terrorile. Kui natsid pidasid maapealse paradiisi loomiseks vajalikuks hävitada kõik etniliselt „mitteväärtuslikud” inimesed, siis kommunistlik terror oli suunatud teatud sotsiaalsete rühmade – vahel aga ka rahvaste – hävitamisele. Tapetutele, küüditatutele ja rõhutuile oli kokkuvõttes aga ju ükskõik, kas nad langesid repressioonide ohvriks mingisse rahvusse või sotsiaalsesse rühma kuulumise pärast. Massimõrv jääb massimõrvaks. Selline lähenemine toidab maailmas jätkuvalt vägivalda ning hävingut. Katsed kommunistlikku ühiskonda üles ehitada on alati lõppenud verega, tuues maadele, kus seda on üritatud, kaasa raskeid kannatusi. Kommunistlik süsteem on paisanud kaosesse maid ja rahvaid, mitmel pool pole sellest eksperimendist tänapäevani toibutud.

Nii seabki Sihtasutus eesmärgiks kommunismi kuritegude teadvustamise ja hukkamõistu. Selleks aitab sihtasutus kaasa kommunismi kuritegude uurimisele ning teadvustamisele, tegutsedes selleks tihedas koostöös analoogset eesmärke omavate rahvuslike asutustega. Üritamaks luua sidemeid selliste asutuste vahele on loodud kodulehekülg, mis seab eesmärgiks koondada sinna andmed üle maailma toime pandud kommunismi kuritegude, seda käsitlevate uurimuste, sellega tegelevate sihtasutuste ja organisatsioonide, vastavate kodulehekülgede, andmebaaside, raamatute, dokumentaal- ja mängufilmide kohta. Kodulehekülg asub aadressil www.communistcrimes.org ning on esialgu ingliskeelne. Lähematel kuudel ilmub see võrku ka eesti keeles, järgneb vene keel ning seejärel teised suuremad maailma keeled. Sihtasutuse asutajateks on Mart Laar, Meelis Niinepuu ning krahv Damian von Stauffenberg, kelle isa juhtis atentaadikatset Adolf Hitleri vastu 1944.aastal.

Teiseks sihtasutuse eesmärgiks on aidata neid inimesi ja liikumisi, kes jätkuvalt kommunismi ikke all elades selle vastu võitlevad. Sihtasutus on käivitamas projekte Kuuba opositsiooniliikumise toetamiseks, valmistab ette uurimust kommunistlikust okupatsioonist Tiibetis. Kolmandaks oleme seadnud sihiks aidata neid maid ja rahvaid, kes kommunismist vabanemise järel on üles ehitamas demokraatiat ning turumajandust. Kommunismi raske pärandi tõttu pole seda alati kerge teha, abi hea nõu näol on siin alati teretulnud. Need kõik on suured eesmärgid, mille saavutamine pole lihtne. Eelduseks selleks loob tihe koostöö samasuunaliste asutuste ning samu sihte taotlevate inimeste vahel. Kommunismi kukutamine osutus võimalikuks vaid tänu erinevate rahvaste koostööle. Sama kehtib ka selle kuritegelikuks tunnustamise kohta. Selle koostöö edendamiseks ongi Kommunismi Kuritegude Uurimise Sihtasutus loodud.