Täna arutas Riigikogu õiguskantsleri ettepanekut viia riigikogu liikme staatuse seadus vastavusse põhiseadusega ning keelustada ühemõtteliselt Riigikogu liikmete osalemine riigi äriühingute nõukogudes. Tegemist pole mingi üllatava või ootamatult päevakorda tõusnud küsimusega. Vastavat ettepanekut on Riigikogule esitatud pidevalt viimase kümne aasta jooksul. Läbi pole see paraku läinud. Seda on küll tagasi, küll edasi lükatud. Peamiselt on tegeletud aga itaalia streigi ehk lõputu venitamisega. Nii tundub see minevat ka sellel korral. Riigikogu oli küll nõus õiguskantsleri ettepanekut arutama, ettepanek aga asuda vastavalt õiguskantsleri ettekirjutusele konkreetselt seadust muutma lükati Reformierakonna ja Keskerakonna häältega tagasi. See liigutav koostöö andis selget märku, et ka seda õiguskantsleri ettepanekut ootab läbikukkumine – nii nagu Keskerakonna ja Reformierakonna häältega kukutati läbi Allar Jõks. Näib, et küsimus polegi enam nii palju Riigikogu liikmete kuulumises riigi äriühingutesse, vaid selles, kas õiguskantsleri institutsioonil on Eestis tähendus või mitte. Teine variant on, et õiguskantslerist kujuneb Riigikogu enamuse jõuetu ripats, kes iseseisvat tegevust arendada ei suuda. See vaidlus ei lõppe Allar Jõksi ametist lahkumisega, sest uus õiguskantsleri kandidaadi kandidaat Indrek Teder on väljendanud täpselt sama seisukohta. See on Tederi poolt julge samm. Jõksi toetamine tähendab võimalust kaotada hääletusel Reformierakonna ja Keskerakonna toetus ning läbi kukkuda. Tahaks siiski loota, et teist korda ei söandata presidendi esitatud kandidaati Riigikogus läbi kukutada ning Eesti saab õiguskantsleri, keda ta ei pea häbenema.