Poliitikaaasta pole veel õieti jõudnud alatagi, kui kired juba lõkkele löövad. Ei mäletagi, et mõnel uue aasta esimestel pressikonverentsidel oleks peaministril tulnud vastata küsimustele võimuliidu lagunemise kohta. Selle põhjuseks on avalikuks tulnud eriarvamused uue Eesti tööturgu reguleeriva seaduse eelnõu kohta, mille Sotsiaalministeerium kooskõlastusringile saatis. Ilmselt oleks olnud praktilisem tundeid sedavõrd leegitsema löövat eelnõud eelnevalt koalitsiooni eestseisuses tutvustada, kuid sama vähe praktiline on selle kohta enne eelnõuga põhjalikumat tutvumata kategooriliselt sõna võtta. Uut seadust on Eestile vaja, lahendus peitub siin mitte seaduseelnõu blokeerimises, vaid esile kerkivate probleemide rahulikus ning asjalikus läbirääkimises. Koalitsioon selle eelnõu ohvriks küll ei lange.
//Uut seadust on Eestile vaja, lahendus peitub siin mitte seaduseelnõu blokeerimises, vaid esile kerkivate probleemide rahulikus ning asjalikus läbirääkimises.//
1. Autoriteet võtab sõna.
2. Inimesed kritiseerivad sõnavõttu.
3. Autoriteet ütleb, et avalik kriitika on kohatu. Tulge külla ja kritiseerige vaikselt, privaatselt.
Ma olen sellist lähenemist oma veel küllaltki lühikeses elus piisavalt näinud, et teada: see ei tööta. Privaatset kriitikat ignoreeritakse alati. Kui selle seaduseelnõu kriitika oleks olnud privaatne, oleks kinnise ukse taga noogutatud, öeldud “jajah”, ning eelnõu läbi surutud kuna “avalikku vastuseisu ju polnud”.
Ratsionaalne, privaatne arutelu tuleb kõne alla vaid juhtudel kui kritiseerijatel on miskit, mida autoriteet tahab ning kauplemine on võimalik.
Ja väide nagu koondamistasu vähendamine 2-4 kuult ühele kuule kuidagi aitaks töökohti juurde luua on absurdne. Kui firma on sellistes finantsraskustes, et paari inimese koondamistasu maksmine neid pankrotti viiks, siis on töökohtade juurde loomine küll viimane asi, mille peale firmajuht mõtleb.
Kui säte peaks jõustuma, ei sõltu töötaja palk võimaliku kolme kuu jooksul sellest, kui hästi ja püüdlikult ta oma tööd teeb. Kui asutusel lihtsalt pole raha, siis lubatud palka ei maksta ja jutul lõpp, kirjutab SL Õhtuleht.
Lugupeetud härra, Laar, kas poleks siis õige aeg, vastavalt sellele seadusele, kärpida Teie, ja ka muude riigikogu liikmete, palga? Meie, eesti kodanikud, oleme ju Teie tööandjad ning nagu Te teate ei lähe meil praegu sugugi hästi. Teie töö efektiivsus aga peitub 3 min. istungite taga.
Kuigi ma kahtlen sügavalt, et nimetatud eelnõu Teile ja ülejäänud koalitsioonierakondade tippudele “üllatusena” tuli ning seetõttu “tutvustamine” koalitsiooni eestseisuses oleks midagi muutnud, siis mõttekäiku “enne loe ja mõtle ning siis kritiseeri” toetan igati. Hr Nestori eilne “üle minu laiba” lähenemisnurk oli minu meelest asjatult destruktiivne (Sotsiaaldemokraadid=töötaja kaitse imagot on nad ajanud juba aastaid – milleks seda nii jõuliselt ja destruktiivselt nüüd teha) ning kainel meelel (ühiskondlik) diskussioon koos kõikide huvide ja ootuste kaalumisega on see “road-map” mida mööda peaks minema. “Potis” olevad huvid ei ole üksnes kitsalt tööandja huvi vs töötaja huvi. Majandus- ja ettevõtluskeskkonna kontekstis on töösuhete regulatsioonil tunduvalt laiemad mõjud – ega siis Sarkozy Prantsusmaal ilmaasjate seda tööalast seadusandlust torgi. Majanduskasvu soovitakse näha. Ranged tööseadused reeglina ei soodusta majanduskasvu (Meie tööregulatsioon on vist pigem vana ja paindumatu kui range – raske ütelda, ei ole sedavõrd põhjalikult analüüsinud)
Kainet meelt ja kaineid mõtteid kõigile asjaosalistele, sh hr Laarile.
See seadus on kuuldavasti täis töötajavaenulikke punkte ja need “töötajasõbralikud” punktid, millega Maripuu kelgib, on täielik jura. 15 päeva PALGATA puhkust lisaõppeks! Käige seenele selliste “soodustustega”.
Hmm… Miks minu kommentaari ei avaldata?
Selleks, et majandus saaks edasi minna, on ettevõtjale vaja vabadust maksta palka just nii palju kui ta soovib maksta ja töövõtjale vabadust küsida just nii palju kui ta just saab küsida.
Ehk siis turumajandus.
Hea Elver ja teised
Vabandan, kuidagi oli sinu kommentaar sattumas spami hulka, sain ta sealt kätte ja nagu näed, on ta üleval. Minu kommentaari tingis asjaolu, et suur hulk nimetatud eelnõu nii ründajaid kui kaitsjaid ei näi olevat seda eelnõu tervikuna läbi lugenud olevat. Ei taha seda küll ütelda siin kommenteerijate hulka. Ise leian, et selles eelnõus on nii head kui halba – ultimatiivsed hoiakud ükstaspuha kummalt poolt ei aita rahulikule arutelule kaasa. Arutada seda eelnõud aga tuleb, tõsiselt ja avalikult – ja seda kavatseb Isamaa ja Res Publica Liit ka teha.
Arutamine lisaks eelnõule legitiimsust. Selles eelnõus on mitmeid punkte, mis on absoluutselt vastuvõetamatud ja sellepärast teda blokeeritakse, mitte ei arutata.
Parim lahendus oleks eelnõu tagasi võtta ja ümber teha, ilma nende punktideta mis on teistele absoluutselt vastuvõetamatud. Seejärel oleks arutelu võimalik.
Arutelu tähendab kauplemist ja kui üks pool tuleb läbirääkimistele tingimustega, mis pole teisele poolele mitte kuidagi vastuvõetavad, siis tekib teisel poolel tunne, et tema peab nendest punktidest lahti saamiseks ise midagi ära andma. Kui teine pool iga kord arutama hakkaks, siis nad legitimiseeriks käitumise, kus esimene pool paneb ükskõik mida uskumatut lauale ning ootab, et sellest lahti saamiseks teine pool endast midagi ära annaks.
Blokeerimine on pikas perspektiivis parim käitumine.
Tere!
Olles küllalt aktiivne päevalehtede lugeja jääb mulle arusaamatuks,miks uute seaduste (millised puudutavad paljusid) väljatoomisele ei tehta näiteks ajalehtedes piisavalt eeltööd (nn reklaami ja selgitustööd)? Sellisel moel nagu see täna toimub on lahmiv kriitika ja pahameel garanteeritud. Kas see ongi eesmärk? Või ei suuda valitsus/ministeerium asetada ennast isiku rolli keda uus seadus puudutab?
Tundub kuidagi ebaloomulik ja uskumatu, et ministeeriumites olev spetsialistide kogum ei suuda võimalikke reaktsioone ette näha. Saades küll aru kõne all oleva seaduse põhimõttelisest vajalikkusest jätab praegune asjaajamine pehmelt öeldes rumala mulje valitsuse koostööst riigi juhtimisel.
Loodan näha aega kus valitsejad suhtuvad valitsetavatesse kui võrdsetesse ja selgitavad (kaasates suur pilti majandusest), vajadusel veenavad, põhjendavad ja suhtuvad ka kriitikasse positiivselt mitte üleolevalt.
Vaatamata väljakukkunud virisevale toonile olen Eesti tuleviku suhtes endiselt positiivselt meelestatud. Soovin kõigile meile edu!
Uute seaduste väljatoomisele ei tehta ajalehtedes “eeltööd” ehk “reklaami” ehk “selgitustööd” ehk “positiivset teavitamist” sellepärast, et ideoloogiliselt korrektse propaganda abil avaliku arvamuse kontrollimine lõppes juba aastaid tagasi koos okupatsiooniga
Mitte, et mõned, nagu näiteks Keskerakond või E-Tervise projekt või E-Kaitseliidu sepad poleks üritanud, aga need on õnneks siiski erandid.
Head huvilised!
Just praegu arutati nimetatud eelnõud koalitsiooni eestseisuses. Leiti 1)Eesti vajab uut töölepingu seadust 2) Edasi minnakse esitatud seaduse alusel, millele kuu aja jooksul oodatakse ettepanekuid 3) Seejärel sõelub sots.minister välja peamised probleemsed punktid ning analüüsib need ühiselt tööandjate ja töövõtjatega läbi, üritades kokkuleppele jõuda 4) nende punktidega, milles kokkuleppele ei jõuta, tullakse valitsuskoalitsiooni ette, kes on kohustatud kompromissi leidma.
Ise olen igal juhul arvamusel, et niipea kui see seadus hakkab ühepoolselt esindama kas tööandjate või töövõtjate huve, pole lood head. Uut seadust on igal juhul vaja, seejuures peab aga vaatama, et hundid söönud ja lambad terved oleksid.
Readable blog about Russia is http://www.robertamsterdam.com/