Läti uueks peaministriks on esitatud Läti valitsusjuht aastatel 1990-1993 Ivars Godmanis. Usun, et see on nii Lätile kui kogu Baltikumile hea uudis. Mäletan teda omast ajast kui head partnerit ning ka valitsusjuhti, kes julges langetada ebapopulaarseid, kuid vajalikke otsuseid ka isikliku populaarsuse hinnaga.

Godmanise eriliseks huviobjektiks oli tollal energeetika. Loodan, et see on nii ka sellel korral. Sõltuvus Venemaa gaasist ja vajalike ühenduste vähesus Euroopa suunal eeldab meilt senisest suuremat üksmeelt. Oleme tuntava poliitilise surve all, erinevate Balti riikide eri ringkondade huvidele mängides on Venemaal meid paraku üsna kerge lõhestada. Ei tohi ka unustada, et ida pool võib varsti tarnetega raskusi tekkida, kuna vajalikud investeeringud uutesse maardlatesse ja infrastruktuuri on jäetud tegemata. Balti riigid peavad tõhustama koostööd juhtimaks oma Euroopa partnerite tähelepanu sellele, et Euroopa Liit ei tohi hüljata euroopalikke väärtusi, vaba turgu ja õigusriiki esindavat energiaharta lepet. Konkreetselt tähendab see Euroopa ja Vene koostöö sõltuvusse seadmist Energiaharta ratifitseerimisest Venemaa poolt. Energiahartale alla kirjutades nõustus Venemaa vabatahtlikult selle tingimustega. Seega peaks ta nüüd pidama kinni endale võetud seaduslikest kohustustest. Venemaa on vastavalt energiaharta artiklile 45(1) õiguslikult seotud vaatamata sellele, et leping nende poolt veel ratifitseeritud ei ole. Võimalike katkestuste korral gaasitarnetes või sellesisuliste ähvarduste puhul tagab see toimiva vaidluste lahendamise mehhanismi, millest on abi näiteks selliste olukordades puhul nagu Družba juhtum Leedus. Energiaharta on ka Nordstream’ist parem võimalus gaasi õigeaegseks ja mõistliku hinnaga Euroopasse tarnimiseks. Baltimaade seisukohast vähendab see sõltuvust Venemaast. Samuti toetab energiaharta avatud energiaturge, mida saab kasutada Gazpromi monopoli haarde vähendamiseks nii Venemaal kui Euroopas. Energeetikasuhetel ida-suunas on praegu puudu reeglitest ja normidest. Seepärast ei tohi EL mingil juhul harta nõuetest taganeda või neid lahjendada. Balti riikide endi huvides on sellel teemal koordineeritult tegutseda ning ühiselt sõna võtta. Poliitilise olukorra stabiliseerumine Lätis aitaks selle eesmärgi saavutamisele parimal viisil kaasa.