Täna 20 aastat tagasi, astus ametlikult ellu Eesti Muinsuskaitse Selts. Kirjutan neid ridu hetkel, kui on algamas seda tähistav pidulik aktus. Ise selles täna kahjuks osaleda ei saa, sest Toompeal on tihe tööpäev – ees seisab 2008.aasta eelarve vastuvõtmine. On hea, et selles eraldatakse erinevate allikate kaudu muinsuste restaureerimisele rohkem raha kui kunagi varem. Eriti oluline on kirikute restaureerimise programmi tõhus käivitumine. 20 aastat tagasi oli see asutava Muinsuskaitse Seltsi üheks eesmärgiks. Loomulikult sooviksid muinsuskaitsjad, et rohkem finantseerimist leiaksid ka teised muinsuskaitseobjektid, kuid on hea, et vähemalt teatud alal oleme nüüd otsustavalt edasi liikunud.

Eesti Muinsuskaitse Seltsi loomine oli omal ajal tõeliseks läbimurdeks. Kuigi seltsi ametlik vormistamine järgnes teistele ägedamatelegi heitlustele ning eelnes veelgi uhkematele ettevõtmistele, oli ikkagi tegemist suursündmusega. Tegemist oli ikkagi esimese kindlat struktuuri ning põhikirja omava, ametlikult registreeritud organisatsiooniga tollases Nõukogude Liidus, kes nii oma loomeviisi kui ülesehituse kaudu selgelt kommunistlikust parteisüsteemist distantseerus. Seetõttu pole ime, et selle põhikirja põhimõted said hiljem aluseks paljude teiste organisatsioonide loomisel. Kuigi avalikkuse jaoks jäi nii tollal kui nüüd seltsi ametlik vormistamine kuidagi sordiini alla, ei vähenda see selle päeva tähtsust. Nii, et õnne, Eesti Muinsuskaitse Selts!