Chavezi kaotus on Venetsueela võit

Kui mitmed vaatlejad on Venemaa valimiste tulemusi kommenteerides tabavalt märkinud, et Putini võit on antud juhul Venemaa kaotus, siis Venetsueela referendumi tulemusi vaadates on kokkuvõte vastupidine: Chavezi kaotus on Venetsueela võit. Ning ilmselt mitte ainult Venetsueela, vaid paljude demokraatiat pooldavate Ladina-Ameerika riikide oma. Sest öeldes ei Chavezi reformikavale öeldi ühtlasi ei tema ettepanekule asuda Venetsueelas “sotsialismi ülesehitamise teele”. Veel üleeile anti Venetsueelas nuuti opositsiooni meeleavaldusele, eile pühitses Chavez vägeva ilutulestiku saatel juba ette võitu, täna on üllatav tulemus saanud aga reaalsuseks. Põhjuseid selleks on mitu. Esiteks üritas Chavez ilmselt haugata korraga liig suurt suutäit, pannes ühte referendumisse kokku 100 sotsialistlikku muudatust seadusandlusesse ning oma diktatuuri põlistamise. Näib, et seda oli isegi tema toetajatele liiga palju. Teiseks suutis opositsioon sellel korral tõeliselt organiseeruda ning ühtselt võidelda, ületades ühtlasi esialgse umbusu, kas ülitugeva poliitilise surve ning puuduva meediavabaduse olukorras on Chavezile üldse võimalik vastu astuda. Ilmselt oli tulemus tegelikult sedavõrd selge, et isegi valimisvõltsinguga polnud Chavezil võimalik otsust enda poole kallutada. Küsimus on nüüd loomulikult selles, mis saab edasi. Demokraatlikus maailmas astuks Chavez tagasi. Venetsueelas see nii ilmselt ei lähe. Ilmselt üritab Chavez oma võimu jätkuvalt kindlustades peagi uuesti referendumile minna, vahest lühendatud paketiga, et seejärel oma tahe ikkagi läbi suruda. Selles suhtes sarnaneb Chavez tõepoolest Putinile, kellega teda ka lähedased sidemed seovad. Hea vähemalt, et diktatuur kuskil tagasilöögi sai.