Käisin nädalavahetusel kiirvisiidil Gruusias. Sest alati on parem üks kord näha kui sada korda kuulda. Väliselt oli Tbilisi täpselt samasugune, nagu viimasel korral Gruusiat külastades. Ainult tunduvalt rohkem majasid oli tellingutes. Seda mitte sellepärast, et nad oleksid hiljutistel meeleavaldustel kannatada saanud, vaid jätkuvalt sissevoolavate investeeringute tulemusel. Kohtumisel uue peaministrikandidaadiga sai siiski selgeks, et eeldatavasti lähevad äsjased sündmused Gruusiale eemale peletatud välisinvesteeringute tulemusel kalliks maksma. Kahjustatud on ka Gruusia rahvusvaheline autoriteet, mis teeb raskemaks tema integreerumise Euroopa Liidu ja NATO-ga.
7.novembril toimunu analüüs ning süü jagamine võtab veel ilmselt aega. Vigu on teinud nii valitsus kui opositsioon. Hetkel on oluline aga see, et Gruusia juhtkond on täis tahet demokraatia juurde tagasi pöörduda. Eriolukorra kehtestamise järel on see muuseas üsna harv näide. Eriolukord on tühistatud, välja kuulutatud uued valimised, dialoog opositsiooniga on viinud valimisseaduse muutmisele. Samas on pikk tee veel ees – ühemõtteliselt tuleb taastada meediavabadus ning anda opositsioonile mitte teoreetilised, vaid tegelikud võimalused valimiskampaanias osaleda. On positiivne, et Gruusia on kutsunud valimisi – kaasaarvatud ka valimiseelset situatsiooni jälgima rahvusvahelised vaatlejad ega üritanud ka nende hulka piirata. See eristab Gruusiat oluliselt näiteks Venemaast.
Kõige suuremaks ohuks Gruusiale on hetkel tänavapoliitika jätkumine. Kui osa opositsioonist on sellest aru saanud ning võtnud suuna konkureerimisele valimistel, siis teine osa opositsioonist näib valimisi kartvat ning üritab esile kutsuda uut konflikti. Kuidas muidu mõista väljajalutamist läbirääkimistelt parlamendi spiikriga või üleskutseid uuteks rahutusteks. See tee viib ummikusse ehk uute konfliktideni, milles võitjaid pole, kaotaja on aga selge – Gruusia rahvuslikud huvid.
väljajalutamist tuleb nii mõista, et väljajalutajad on kaotanud usu, et läbirääkimised kuhugi viivad. telekanali taasavamiseks lootust ei paista ja nt. kodanik Haindravaga keeldutakse rääkimast. minu elukogemus ütleb, et see on teater, mida Saakašvili korraldab ja pole tal miskit isu võimu kellegagi jagada.
Esiteks jalutati välja läbirääkimistelt mitte Saakashvili vaid Nino Burjanadzega ning teiseks on just nimetatud poliitik telekanali taasavamist otseselt lubanud. Sellise väljajalutamisega saavutatakse ainult seda, et seda tõesti ei avata. Konflikti lahnedamisele selline hoiak kaasa ei aita.
Vaatasin seda eilset Kanal2 saadet ja tekkis väga veider küsimus – kas tõesti tuleb Gruusia kõrgete ametkondadega ühenduse saamiseks kasutada läbi Venemaa minevaid ja vahel “mitteniivägatöötavaid” telefoniliine???
Lgp. Mart Laar, kes siinmail kõvvasti igasugu ee-ndust jm tehnoloogiaga kaasaskäimist on propageerinud, võiks ju neile “tungivalt soovitada” vähemalt valitsuse jaoks mingite satelliitkanalite vms loomist…
Kui Venemaa niimoodi mainipuleerida saab, siis on nad üsna täbaras olukorras.
Natuke jabur vist et Eesti pistab oma väike nina teiste riikide (s.h. Iraagi, Afganistaani ja Gruusia) asjadesse ja ronib igale poole oma soovitustega mida kellelgile vaja ei ole. Peaks ju ikka üks kord ära tunnistama et me oleme väikesed – ja meie sõna ei maksa midagi – laveerides suurte riikide huvide vahel, saaksime rohkem kasu endale teenida, kui printsipiaalselt ronides igale poole oma arvamust esitama.
Sel taustal eriti jabur näeb välja Poola peale orienteerumine – olen mitu korda Poolas ärivisiitidel käinud, ja peab tunnistama – see on küll viimane riik kus ma tahaksin elada.
See on aga poliitika, milles spetsialist ei ole ja saan esitada ainult oma arvamust.
Teiseks aga lp. ATR’i kommentaar – mis on omaette teema.
Hr. ATR Teie “õnn” et Te ise ei kasuta “mitteniivägatöötavaid” Vene telefoniliine on ainult sellepärast et elate piltlikult öeldes “100 x 100 m. sileda põllu peal”, millel lisaks elab ainult 1 mln. rahvast. Sellega telecom’i ja IT mõistes uue kaabelduse ja süsteemide paigaldamine ei ole üldsegi probleem – rääkimata sellest et IT mõistes on Eesti üleüldse “ideallriik” – kuna 99,999% Eesti elanikkonnast on andmebaasides praeguseks kirjas – ja isegi kui ei oleks – siis seda oleks väga lihtne teostada – justnimelt sellepärast et meid on nii vähe. nt. USA’s või Prantsusmaal on riigi IT-teenustega seis palju hullem justnimelt sellepärast et nt. USA’s on täpselt teada ainult 60% elanikkonnast. Aga see sellega.
Lisaks geograafiliselt meiega lähedal asuvad Soome ja eriti Rootsi – millel on oma valgusoptika Atlantikas ja omad luusid. (nt. swipnet)
Nüüd aga võtke kaart kätte ja vaadake Gruusia asukohta, lähinaabreid, maastiku ja lähimate suurte valgusoptiliste liinide asukohta – kas hakkab jõudma ? Kui ikka ei jõua siis pakkun kaarti: http://telegeography.com/products/map_cable/images/sub_cable_2007_large.jpg
Raske maastiku tingimustes on kaabelduse tõmbamine üliraske ja ülikallis tegevus – ülalpidamine aga veel kallim. Väga lihtne on talupoja loogikat kasutades rääkida et “ahh mis seal ikka – tõmbame igale poole sateliit kanal” – tuletaksin Teile meelde et vähemalt minu teada, isegi nii modernses Eestis on üksikutel ettevõtetel sateliitkanalid, ja isegi need mõeldud eriotstarbeliste teenuste jaoks.
Samuti tasub mõelda realistlikult et tegemist on vaese ja paljuski alaarenenud riigiga – eriti kui rääkida mäestiku-piirkonnast. (siinkohal ma vähemalt loodan et Te ei arva et Suur Munamägi on Euroopa kõrgeim tipp ja adekvaatselt kujutate endale Gruusia mäge – vastasel juhul pole vist millestki rääkida) – ja selle riigi puhul hea kui nad saavad enda juures suurematesse linnadesse valguskaablid tõmmatud.
Mis aga puudutab Venemaat, mida Teile millegipärast väga meeldib sõimata – siis minu arvamusel Gruusia “seltsimehed” võiksid üldse õnnelikud olla et neil vähemalt midagi on olemas ja ma eriti ei saa aru miks Venemaa peaks Gruusiat tehnoloogiliselt niisama aitama pakkudes uut kaabeldust ja uusi lahendusi.
Aga edu igatahes, ja vabandust kui kohati olin liiga ebaviisakas – kahjuks Eestis tänapäeval on iga teine talumees – tehnoloogia spets, ja kui ikka html lehte oskad kokku kruttida – siis no täitsa progeja…
Kulla Viktor, Venemaalt ei oodata mingit erilist abi. Normaalsed naabrisuhted, olgu või külmad. Ja Eesti topib oma nina, kui palutakse või rahvusvahelised organisatsioonid nii otsustavad.
Armas Viktor!
Lühemas perspektiivis võib tunduda kasulik “laveerida suurte riikide huvide vahel”. Pikemas perspektiivis on kasulik, kui rahvusvahelises suhtluses vähemalt mingidki põhimõtted maksaksid. Jah, Eesti on väike riik aga kui me saame kuskil aidata ja vähendada kaost, aidata ühel (ka väikesel riigil) normaalsete riikide sekka asuda, me peame seda tegema. See on parim garantii meie enda iseseisvusele!
Armas Tõnu,
Kas Te tõesti arvate et Eesti paarikümnest poisist on suur abi Iraagis kus yankidel võitlejate kontingent ulatub 200 000′i ?
Küll aga – need 2 Eesti poissi keda seal tapeti see kevad – on väikese Eesti jaoks suur kadu. Paar-nädalat tagasi Postimehes oli sellest ka artikkel – seal loetleti, kui palju said surma, ja kui palju vigastusi mis viisid invaliidsuseni.
Kas Teie (hr. Laar kaasaarvatud) tõesti arvate et nende poiste elud ja tervis on seda väärt ? Äkki siis saadaksite oma poega sinna ? Väheusutav et Eesti “oma iseseisvuse” kaitsmiseks, peab kaitsma kellegi “nafta-huvisi” kusagil Teises maailmaotsas.
Need on ju Teie kaaskodanikud ? Ja nendel on ka pered ja lapsed.
Lisaks muidugi ma sugugi ei arva et kui maksumaksja, pean, oma kaaskodanike tapmist kinni maksma.
Rääkimata sellest et olgem ometi normaalsed – meie sõjaväes kaevatakse maa sisse puust tehtud miine, visatakse plastmassist granaate ja lastakse vanast Rootslaste käest saadud AK-4 nimelisest romust. Kaasaaegsest sõjaväe tehnikast me kursis ei ole, kasutada seda ei oska (ma räägin keskmisest Eesti sõdurist). Kogu armee peale on üks ainuke kindral kes on normaalset sõda näinud (siin: näinud, mitte reamehe seisukohalt) ja teab mis asi see on. Kuidas me siis aitame ? Läheme muru kasarmide ees niitma ? On jah – väga märkamisväärne abi, tundub et kodumaal need poisid saaksid meie riigi heaks rohkem tehtud.
Ja Tõnu, ma tõesti väga kahtlen et see kas yankid saavad oma naftat Iraagist või ei saa, või kas Gruusias, mis on teises maailmaotsas, hakkab valitsema Gamsahhurdia, Saakšhvili, Burdzhanadze või mingi teine “rafik” nii väga mõjutab Eesti iseseisvust.
Ühtlasi ilmselt oleks hea kui meie valitsejad juba kaskvaksid ometi suureks ja saaksid aru, et sõjaliselt enam keegi konflikte ei lahenda (USA väljaarvatud). Sellega vaevalt et Venemaa hakkab oma väge pisikese Eesti vastu tõstma – need ajad on ammu möödas. Praegu piisab sellest kui keeratakse kraanid kinni (mida hiljuti ka tehti), lõpetatakse majanduslik koostöö täielikult – ja kohe on näha kelle iseseisvus kannatab – ja siis lp. hr. Ansip võib edasi “udu ajada” sellest et kuidas Eesti “ei sõltu Venemaalt”. Praegugi on seda juba näha – kui lugeda lehte objektiivselt.
Naljakas selle juures on see, kuidas meie valitsus jätkab rumalusi rääkima, kui meie “targemad naabrid” üritavad meid mõistusele kutsuda siin targemateks ma pean eeskätt Soomlasi, kes eluaeg on teiste huvide vahel laveerinud ja nagu näha – päris edukalt said sellega hakkama.
Eestis pole suht mitte midagi – maa on suht vilets, kliima samuti, tööstus hr. Laari ajal müüdi laiali. Peab nõustuma et Eesti on tõepoolest jõundud märkamisväärsete tulemusteni IT’s – tore on, vaevalt aga, et IT meid toitma hakkab, küll aga meie “ego” tõstmiseks ja maine parandamiseks – käib küll. On aga üks tõepoolest tugev argument, mida võiksime arendada, nimelt – geograafiline asukoht.
Ja kui nt. härra Mihkelson ja tema kaasvõitlejad oleksid veidi vaiksemad, ja viisakamad – kui kasvatus seda loomulikult lubab, ja räägiksid oma arvamust nt. kodus, köögi laua taga – Eesti saaks oma asukohta väga edukalt piltlikult öeldes “maha müüa”.
“lühema pespektiivi kohta”: siin võib kõvasti vaielda. Heaks näiteks teiste huvide vahel laveerijate seast on nt. Luxemburg – pisiriik, mis suurte riikide huvide vahel laveerides – leidis oma Nokiat: terast, ja saanud maailma juhtivaks terasetöötlejaks.
Näiteid vaid kui palju: Andorra – Euroopa “tax-free heaven”, samuti leidnud oma Nokiat kasutades ära oma geograafilist asukohta ja taipu, Monako: Euroopa mängu paradiis – samuti natuke taipu, hea geograafiline asukoht – ja tehtud.
Andresele vastuseks: Lugupeetud Andres, kui nt. Saakašvili palub Teid aknast välja hüppata, kas ikka hüppate ?
Alati ju võib vaikselt aidata nõuga ja mitte afišeerida seda abistamist kui see käib majanduslike huvidega risti. Kõik teised, kui ei soovi saata oma sõdureid – siis ikka saavad kuidagi ära öeldud nii et ei sõdureid ei saada ega kutsujat ei solva – küll aga meie, Ukraina oma jalgrattastega ja Poola ronivad igale poole eesotsas nagu oleksime lausa militaar-riigid: endal aga üks helikopter ja seegi lendab siis kui tuju on.
Igatahes ei jõua meie valitsuse üle imestada.
Vahest on oma riigi valitsejate eest häbi…ja siin peab mainima et ma olen Eesti kodanik kes armastab oma kodumaad. Eriti siis kui sõbrad välismaalt küsivad et “kuidas Teil siis elu on kui torud kinni”, mida ma ikka oskan vastata…minul endal küll hästi – paljudel aga, sugugi mitte…
Edu edaspidi!
Hr. Laar
Sooviksin, kui võimalik saada infot G.-ga ärisuhete loomise kohta. Huvitab second-hand transpordivahenditega(veoautod jne.) kauplemine.Kui see ei valmista suurt tüli paluksin saata vastus ja kui võimalik äkki isegi kohtuda.Mul tahaksin Teile rääkida üht-teist Valgjärve kandi metsavendadest-KOOVIK maeti minu isa ülikonnas.
Hea Viktor!!
Mis te arvate kui palju sellest 200 000-st kontingendist tegeleb reaalselt patrullimisega tänavatel või osalerioperatsioonides?
Jänkide camp-is võib olla 2000 meest, patrullis käib ainult 200. Ülejäänud teenindavad seda 200-nt. 200-st mehest paarkümmend on juba päris suur arv.
Tere!
Financial Times annab head infod toimuva kohta.
Praegu otsitakse, kes andis käsu Põhiseaduse taastamiseks koos pommitamisega ja invasiooniga Tshinvalile.
Sõjaminister Batu Kutelia räägib “et ei oodanud vastulööki Venemaalt,seega ei olnud meil piisavalt tankitõrje ja õhutõrje relvi valmis panna”.Aga laiahaardelist invasiooni
tunnistab:
http://www.ft.com/cms/s/0/90d1d4c6-6fe0-11dd-986f-0000779fd18c.html
President Mikheil Sakashvili väidab, et tema ei ole sellist käsku andnud ja arvab,et kui keegi “sõjaväelastest”:
http://www.ft.com vaata Interview Transcript:Mikheil Saakashvili
Seega süüdlasena paistab brigaadikindral Mamuka Kurashvili,
kes oma intervjuus mainis: “et korraldame invasiooni “Seadusliku korra taastamiseks”" Vaata:
http://www.youtube.com/watch?v=9sHswA0yRkw
Mart,aitäh sulle,et hoiad Gruusia sündmustel pulsi peal.
Loodan,et Gruusiale leitakse uus juht.Saakashvili aeg on täis.
Nii lahe ju tegelikult. Selge see juba ammu, et venemaa eestlastele ei meeldi. Ja nyyd siis see gruusia konflikt veel otsa.
Ja otse loomulikult t6ttavad arulagedad eestlased oma gruusia “vendadele” appi…
Valite omale sopradeks gruusia kes juba monda aega venemaaga maid jaganud.
Venemaa terroriseerib gruusiat. Ja te ei taha, et teiste rahvastega seda juhtub. Nagu juhtus teie endiga voi nii…
Ja muljet ka loomulikult vaja avaldada. Eestlased alati abivalmis rahvas. Kas on see ikka nii?????
Kas te ise ka usute seda??
Ja milleks iraak? Et luua haid sidemeid usa-ga.
Heal juhul 1 protsent usa rahvastikust teab yldse sellist riiki nagu eesti. Nad ei hooli teist absoluutselt. Ja usa valitsusel on ka teist taiesti POHHUI. Valus tõde. Neil pole teid vaja. Olge omaette vaikselt mis te trygite teistele appi. Kas meie naabrid yldse laksid neile appi? Valgustage mind palun. Igasugune tagasiside on oodatud….