8-12.juunil peeti Jaapanis Venemaa piirirahvaste konverentsi, kus vahetati kogemusi Venemaaga suhtlemiseks. Kui mind selle avamisele kõnelema kutsuti, oli algul raske aru saada, miks Jaapanis sellise teema vastu sedavõrd suurt huvi tuntakse. Imestada pole siin siiski midagi - kui meie oleme Venemaa naabrid ühelt poolelt, siis Jaapan teiselt poolelt – ning mõlemalt otsustas Venemaa pealegi II maailmasõja lõpus osa territooriumist endale võtta. Kuriilid ja Petseri konverentsi peateemadeks siiski ei kujunenud, kuigi juttu neist tehti. Peamiselt tunti huvi viimaste sündmuste - eriti kübersõja - ning Venemaal üldiselt toimuva vastu. Eestit esindanud Marko Mihkelson ja Kadri Liik andsid sellest väga hea pildi. Mõnevõrra üllatuslikult polnudki olukord Venemaal ja Vene energiapoliitika Jaapani poolele nii suur üllatus, nagu oleks võinud arvata. Ajakirjandusele antud arvukates usutlustes – huvi ürituse vastu osutus ootamatult suureks – jäi kõlama üleskutse loobuda illussioonidest ning pettekujutelmadest Venemaa suhtes - ja teha koostööd. See on ainus viis, kuidas üldse suhetes Venemaaga edu saavutada. Tokio konverents oli selleks igal juhul hea algus.
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/110_112/article.php?id=16161861
Mart, kas jätkame ikka endistviisi?
Mitte küll otseselt teemasse käiv küsimus, aga:
Millise mulje Jaapanist kui riigist ja jaapanlastest kui rahvast jäi?
Hea Sander!
Hea mulje jäi. pole nii puhast ja korras suurlinna näinud, mis samal ajal võib nii elav ja mitmekesine olla. Jaapanlased ise on aga suutnud leida väga huvitava tasakaalu oma juurte ning kaasajastumise vahel – see näib neile olevat ka elu toonud. Teataval määral näib neid viimasel ajal aga vaevavat mõningane suletus. Eestlased, nagu Baruto on meile seal igal juhul väga head nime loonud. Suurt tööd teeb ka saatkond ning nende abid kohapeal elavate-õppivate-õpetavate eestlaste seast.
Hea salvaja! Nagu näha, neid, kellele iseseisev Eesti ei meeldi, ikka jätkub. Nii nagu neid ikka on jätkunud. Tegutseda söandavad nad aga ainult pimeduse katte all. Eriline viha Pitka vastu näitab aga ainult seda, et tegemist oli õige mehega. Kõik, mis on seotud eestlaste katsega 1944 aastal iseseisvus taastada, Tiefi valitsuse või sinimustvalgega Pika Hermanni tornis, mõjub Kremlile nagu punane rätik härjale.
test
test2
Tere Mart,
Kas teile on teada fakt, et mõned mobiliseeritud eesti sõdurid 1944a saadeti väljaõppele Sloveeniasse, täpsemalt Ljubljanasse?
Kas te oskaksite öelda mis põhjusel just sinna?
Võin natuke rohkem andmeid anda kui see teid huvitab!
Tervist hr Mart,
tekkis paar küsimust
, et
Kas konverentsile tulid kõik Venemaa naabrid?
Kas oli ka mõningaid erilisi vastuolulisi arvamusi Venemaa välispoliitika kohta või nt pärast Teist maailmasõda Venemaaga liidetud maade kohta?
parimat!
Hea Martin!
Kõikidelegaatidena polnud, kuid mitmed,nagu näiteks Gruusia olid esindatud diplomaatide tasemel.Peab ütlema, et erilisivastuolusid polnud, arengu suuna suhtes oldi üsna ühel meelel, erinevused olid pessimismi astmes peamiselt.
Lugupeetud Tere!
Iga infokild on kasuks, kas seal mingi väljaõppekeskus polnud mitte – ehk oli kohali saksakeelne nimi?
Tere,
Tänan vastuse eest. Siin lühike lisainfo.
Ljubljana saksakeelne nimi oli Laibach.
Minu sugulane Artur Salundi mobiliseeriti 1944 Saksa sõjaväkke.
Ta käis väljaõppel Laibachis. Väidetavalt pakuti ka võimalust Eestisse mitte naasta kuid kõik olevat otustanud tagasituleku kasuks.
Eestis osales Kuusalus mobiliseeritute väljaõppes.
Üritas kaitsta Tallinna kuid ütles, et peale seda kui venelased neid küljelt ründasid pidid taanudma. Edasi põgenesid läbi metsade tagsi koju Võrumaale.
Tal oli aegsasti ostetud musta värvi millega oma vormiriided ühes talus ära värvis (ei saanud aru miks?). Kaasas olid tal mingid patareid (Ljubljanast saadud, ei saanud aru ka milleks need olid) mis päästsid ta elu. Nimelt sattusid nad venelastele teel koju. Põgenemisel lasti talle kaks kuuli selga kuid seljakotis olevad patareid pidasid need kinni. Suutis veel mõnest haarangust pääseda ja koju naasta.
Mis kohast oleks võimalik teada miks just mehi sinna väljaõppele saadeti?
Kust võiks teada saada tema sõjaväelise auastme? Ehk oskate soovitada?
Tere!
Huvitav artikkel EE-s.”Eestlased kollasel mandril” Küll mai oma, aga… http://www.ekspress.ee/viewdoc/BC8A57283511E99EC2256FBE0033109E