Jälgides poliitikat kõrvalt, võiksid minuarust täiesti vabalt ühineda Reformierakond ja IRL – ühe pere lapsed kemplevad omavahel, rahvas kannatab. Milleks see tants ja trall?! [jah, ma tean, poliitiku isikliku heaolu pärast]. Eesti rahvas ju sellest midagi juurde ei võida. Istuge maha ja pidage aru. Tehke omavahel vähemalt koostööleping, mis tagaks selle, et Keskerakonnaga valitsusse ei minda.

Teine paar – SDE ja Rahvaliit. No mis kuradi erinevat Eesti asja need veel ajavad? Ühe ja sama valija pärast kaklevad, ühtede ja samade argumentidega. Saamahimu, ei muud! Koligu kokku.

Isiklikult usun, kui parempoolsed lõpetaksid isiksuste vahelised tõmblemised ja organiseeruksid maailmavaate järgi, siis oleks võimalik mingil hetkel seguneda veel ka Rohelistega. Tekiks üks mõistlik partei, mis teeks valijate elu oluliselt lihtsamaks ja viiks Eesti elu edasi. Ärge vaadake, kurat, koguaeg ainult oma rahakotti – mõelge isamaalisemalt!

Ja parteisid tuleb ühendada headel aegadel, mitte siis, kui sitasti hakkab minema.

Ega see sinu poolt tõstatatud teema pole selline, mis valimistega ära kaoks. Enne valimisi kiputakse üldse maid ja taevaid kokku lubama, pärast võivad asjad edasi minna nagu ennegi. Sinu poolt tõstatatud küsimus on aga tõsine – sest tegelikult on tegemist samasuguste ohvrite nagu küüditatutega. Kui Eesti loodab Venemaa käest mingeid kompensatsioone toetuste maksmiseks saada, siis see on ma kardan naiivne unistus. Järelikult tuleb inimesi praegu ja siin toetada – nende mure valimiste eel ärakasutamine pole ühelt poolt ilus – teiselt poolt, kui see kellegi olukorda kergendab, ausalt öeldes – miks mitte. Siis on valimistest vähemalt kasu. Aga hoiaks hea meelega peale valimisi kontakti ja räägiks nendest asjadest.

Perekonda, mis koosneb isast ja emast ei saa minu meelest nimetada konservatiivseks perekonnaks, vaid loomulikuks perekonnaks. Selles meie seisukohtade vahe ilmselt ongi.

Tänan küsimuse eest. Nii nagu Sinul, on selles küsimuses ka minul oma arvamus – paraku küll Sinu omast erinev. Loodan, et mul on selles küsimuses õigus oma seisukohale, nii nagu Sinul on absoluutselt õigus enda omale. Ma ei suhtu kellessegi vaenulikult, kuid oma seisukohta selles küsimuses, mis puudutab perekonna kui sellise mõistet ja olemust, peaks igaühel olema õigus välja ütelda. Eks ju.