Saabusin just Gruusiasse oma järjekordsele külaskäigule. Kohtusin presidendiga, seejärel aga avanes võimalus vaadata uhiuut Gruusia-Vene kultuuritegelaste ühistöös valminud filmi “Vene kolmnurk”. See oli tõesti hea film, ennustan, et rahvusvahelistel festivalidel saadab seda silmapaistev edu, meenutas natukene “25.tundi”. Film on Tśetśeenia sõja laastavatest mõjudest – nii ühele kui teisele võitlevale poolele. Venemaal seda filmi kardetavasti ei näidata. Grusiinide ees tuleb igal juhul mütsi kergitada – ka Eesti võiks kaasaja maailma mõjukamat vahendajat ehk filmikunsti oma ajaloo mõtestamiseks paremini kasutada.
Tere,
kuna skypecastis mainisite olulise eesmärgina kodanikuühiskonna arendamist, siis lugesin teie valitsemisprorammist alapeatükki “aktiivne kodaniku, tugev riik”, mis vastavat temaatikat käsitleb. Täpsemalt tahaksin küsida, miks ei ole nendes 15 punktis konkreetsemalt märgitud sellist lahendust nagu TOM, mis peaks olema oluliseks instituudiks kodanike ja ministeeriumite omavahelisel suhtlemisel, kuid mille populaarsus ja “reaalne” kasutegur on madal. Olete küll maininud, et käivitate ja arendate uusi programme ning teavitate olemasolevatest, kuid see on suhteliselt lai lubadus, võiksite seda näiteks TOM-i ja Kaasamisveebi näidetel konkretiseerida. Lisaks, kas te ka Gruusias poliitikute blogide alast nõu andsite?
TOM ei tööta — tal pole piisavalt võimu. Otsedemokraatiat lubavate süsteemide reaalset mõju on väga lihtne mõõta. Kui TOM’il oleks võimu, oleks tänaseks kanep legaliseeritud. Mitte, et mul selles osas mingi seisukoht oleks või midagi taolist, aga praegu on TOM võrdne suvalise foorumi või mõnele poliitikule e-kirja kirjutamisega.
Jah Elver, olen sinuga nõus, TOM kui nn. otsedemokraatia kanal ei ole esialgseid ootusi õigustanud, nii ettepanekute kvaliteedi kui ka nendele antud vastuste osas. Pigem tahtsin oma esimeses kirjutises rõhutada seda, et erinevaid e-kaasamisi on püütud rõhutada mitmeid kordi ja seda tehakse ka edasi, samas ei analüüsita eelnevalt tehtud vigu, vaid pakutakse juba järgmisi lahendusi. TOM-i üheks initsiaatoriks oli Mart Laar, miks siis seda ei propageerita ega mainita; tundus, et ka IRL-ile on see unustatud teema ning üritatakse uusi innovatiivseid variante juurutada, jättes vastama küsimustele: mis seekord teisi oleks ning miks nüüd lahendused toimiksid, isegi kui need institutsionaliseerida. Samas võiks sellele vastata, et internet rohkematel inimestel ning poliitiline kultuur on enam kaasamist soosiv jne. Seega tahtsin pöörata tähelepanu sellele, et innovatsioon muutub innovatsiooniks ja lahenduseks üksnes siis, kui see jõuab tarbijateni ja leiab reaalset kasutust. Mis kasu on olla uuendusmeelne, kui tavakodanikud ei jõua erinevatele võimalustele järgi, kuna algsetest ideedest loobutakse liiga kiiresti ning hakatakse uut “võluvitsa” otsima. See aga ei tähenda, et olen vastu “mõtle suurelt” kampaaniale, mis on hea algatus ideede genereerimiseks. Suurele mõtlemisele peaks aga järgnema teostus, siis uuesti suur mõtlemine ja teostus, uuesti mõtlemine ja teostus…jne, mitte mõtlemine ja lubamine…mõtlemine ja lubamine.
Tänan kommenteerimast, jõudu!
Mart, millist äri soovitad Gruusias teha? Kui oled seal ringi liikunud, kas on jäänud silma midagi, mille järgi on karjuv vajadus, kuid toodet või teenust pole veel ostaud pakkuda?
loll