Mõtle suurelt!

Mart LaarEesti senine edu on tuginenud julgusele võtta ette suuri asju, olgu selleks ühetaoline tulumaks, NATO-sse ja Euroopa Liitu pürgimine või ID-kaart. Kõiki neid on peetud läbikukkunud ettevõtmisteks. Läinud aasta lõpul käis visionäär Linnar Viik välja ettepaneku anda riigi poolt igale põhikooli õpilasele sülearvuti. Isamaa ja Res Publica Liit tegi selle üheks oma valimislubaduseks.
Sõimata oleme selle eest juba kõvasti saanud. Üks leht pühendas sellise kuritegeliku ettepaneku materdamisele koguni kaks juhtkirja. Sellest võib järeldada, et tegemist on üsna hea ideega – sest samal kombel on sõimatud ka varasemaid Eestile edu toonud ideid. Eesti jaoks oleks selle sammu astumine aga tõsine samm edasi. Seda mitte ainult IT-alase kirjaoskuse leviku suhtes, vaid ka revolutsioneeriva mõju tõttu meie lastele antava hariduse sisule ja laadile.
Eesti koolisüsteem ei saa selle sammu astumise järel jätkata samal kombel kui enne, muudatused on möödapääsmatud. See kehtib ka paljude teiste alade kohta. Üks väike tegu tooks kaasa arengud korraga paljudes kohtades. Loomulikult on tegemist parajalt hullumeelse plaaniga, mida keegi pole seni suutnud ette võtta. Miks peaksime aga oleme sabassörkijad, kui suudaksime kõrgemalt lennata?

See on loomulikult vaid üks idee Eesti suureks muutmisel. Kui Sul on parem idee, kirjuta mulle. Parimaid ettepanekuid autasustatakse, kõigi diskussioonis osalejate vahel loositakse välja auhinnad. Täpsemad tingimused annan teada paari päeva pärast. Seniks võib aga juba mõtlema hakata – sest kui vastused ei peitu Sinu peas, siis igal juhul südames – otsi need sealt üles!

 

Comments: 63

Leave a reply »

 
  • Ats

    …. lisaks minu viimasele postitusele:
    kuna ei tahtnud postitust liiga pikaks ajada, siis ei hakanud täpsemalt põhjendama, aga põhjenduste poolest nõustun eelmise postituse autori Tarvoga.

     
     
     
  • Mari K

    Hea Mart
    Mul oli hea meel, et olid austanud mu sõnavõttu isikliku vastusega, aga vastus ise heameelt ei teinud.
    Minu soovid, et lapsed saaks parema hariduse, on tõesti lihtsad ja loomulikud – nii mõtlevad sajad tuhanded emad.

    Seda saavutada ilmselt nii lihtne pole. Olen hariduse valdkonnas toimuvat mõnevõrra jälginud ja tükil ajal ei ole näinud kõneväärset sisulist edenemist. Aeg-ajalt vehitakse valijate meelitamiseks mingite odavate peibutistega nagu sülearvutid ja tasuta toit, valimiste eel ka õpetajate 15protsendise palgatõusuga viiel aastal, kuid sellest edasi on lubadusigi vähe. Tegudest rääkimata.

    Kui vaadata, mis toimub nt Eesti liikluses, siis see ennasthävitav käitumine on minu meelest omane tervele põlvkonnale, kes on üles kasvanud armastust ja ühtekuuluvust tundmata. Kodu on rabelnud rahaorjuses, kool on kinni 19. sajandi mõttemallides. Inimest ei märka keegi. Laps on olnud hingeliselt üksi.

    Ja muutusi pole näha vähemalt koolis sugugi. Me vajaksime kooli, kus parimatel meie seast, õpetajatel, on loominguline vabadus ja võimalus end tõeliselt teostada õpilaste arengule kaasa aidates.
    Kuidas seda saavutada?
    Vähem ei ole 21. sajandil mõtet küsida.
    Mõtleme suurelt!

     
     
     
  • Mihkel Vaher

    Kust ma oma arvuti kätte saan?
    Tahaks mingi 120 giga ruumiga, 512 megase videokaardiga, VÄhemalt 2 giga RAM-i, siis võiks olla mingi hea heli kaart, suured kõllid ka kaasas, et kui läbuks läheb kuskil. Saab läpsist mussi lasta. Mingi plastik kile võiks ka peal olla, spets nagu läpsile, vana läks nii per*e, et keegi ajas õlli peale. Öelge kuupäev ja aadress ja tulen võtan oma läpsi ära :D

     
     
     
  • Kata

    loodan tõesti, et irl täidab oma lubaduse juba sellel kevadel/suvel:) See oleks riigi poolt väga tore lõpukingitus.

     
     
     
  • Janis

    Minumeelest on laptopi idee väga tore, eriti mulle, kes peab istuma praegu arvutiklassis, õnneks on tunnitöö tehtud (powerpointi presentatsioon) ja sain aega kirjutada väikese kirjakese. Ma ise suundun õppima varsti siiasamasse kooli, kus ma õpin praegu(üks nimekamaid koole tartus). Kuna ma olen maalt tulnud ja vanemad lahku läinud, olen ma sunnitud elama ühetoalises korteris, mis polegi niitore, tänu selle ei ole meil ka võimalust osta sülearvutit. Klass kus ma õpin on suurel enamusel olemas arvuti ja sellepärast tunnen ennast väga diskrimineerituna. Pole isegi korraliku võimalust kasutada e-kooli. Eriti jubedaks läheb siis kui vaja koostada referaati, ma saan selle küll koostada raamatukogus, aga ma käin igapäev trennis ja ei ole aega raamatukogus olla, kahjuks nõutakse referaate meil ainult prinditud versioonil, mis teeb asja eriti jubedaks, tänu sellele olen ma sunnitud kõik referaadid koostama arvutitunnis, tänu millele on mu arvutihinne kahanenud, lisaks ka referaadi hinded ei ole väga head, sest pole võimalust töötada mitme allikaga ja referaadi tegemiseks on tavaliselt ainult 45 minutit. Neid probleeme on veel palju, mis on tekkind tänu sellele, et meil pole arvutit. Ma võiks need kirja panna, aga juba niigi on kiri pikkaks kujunenud. Ma väga loodan, et seda rakendatakse juba seeaasta, kasvõi ainult soovijatele. Ning loodan, et saate koalitsioonikõneluste vahepeal sellele kirjale vastata või siis peale seda

     
     
     
  • Liisi

    See on võib-olla hea mõte. Aga mitte väga. Olen ise õpilane ja tean, milleks õpilased arvutit kasutavad. Rate, MSN, arvutimängud… Isegi füüsika tunnis, kui me arvutiklassis oleme, ei viitsi paljud õige asjaga tegeleda. Minu arust ei ole arvuti õppimise jaoks eriti vajalik, raamatukogust leiab palju rohkem ja usaldusväärsemat infot.

     
     
     
  • Ermo

    Tere Mart

    Kas see on ikka tõsi, et iga Põhikooli lõpetaja saab sülearvuti. Muidugi mulle meeldib see idee ja ma oleks väga tänulik, kui see on ka nii. Kirjuta vastus mulle postkasti mu e-mail on epukk@hot.ee

    Aitäh!!

     
     
     
  • Ermo

    Tere Mart,

    Kas see on ikka tõsi, et iga Põhikooli lõpetaja saab sülearvuti. Muidugi on see hea idee ja ma arvan, et kõik oleks rõõmsad, kui see oleks ikka nii. Palun saada vastus mu postkasti epukk15@hot.ee

    Aitäh!!!!!!!

     
     
     
  • Justin Mihklep

    Tervist, härra Laar,

    Ma olen ise põhikooli õpilane ja arvan, et mõte on väga hea, sest teoorias suudab ju arvuti asendada kõiki õpikuid, kaustikuid ja töövihikuid, mis kaaluvad mitu korda rohkem kui sülearvuti. Iseasi on aga see, kas riigil on tõesti piisavalt raha, et luua arvutiprogrammid, mis tõepoolest asendakski neid õpikuid ja kaustikuid. Aga siiski, minu meelest ei ole hea mõte anda arvuteid kõigile põhikooli õpilastele ja ka mitte kõigile põhikooli lõpetajatele, vaid ainult neile, kes gümnaasiumis oma haridusteed jätkavad.

     
     
     
  • Aik

    Kõike mida tasuta jagatakse on Ikka tore saada.
    Tallinna lähistel pole veel e-kooligi sest pensioni ootel õpetajad annavad endast parima, et seda mitte ellu viia. Ja kui lapsevanemad antud teemat puudutavad leitakse tuhandeid põhjuseid.Koolis pidevad probleemid distsipliiniga oleks ettepanek klassidesse paigaldada videokaamerad. Hiljem probleeme lihtsam lahendada. Näha õpetajate kompetentsus ja õpilaste tegevus tunnis.

     
     
     
  • taavi

    minu arust küll oleks õige mõte arvuti igale põhikooli õpilasele anda, sest internetist saaksid nad siis väga palju huvitsvat ja tarku asju teada. näiteks isegi kui pead kirjandit tegema saad palju rohkem materjali internetist.

     
     
     
  • sammalselg

    tere, mart!

    Tahan rõhutada, et tähtis ei ole, mis vahenditega õpetada, vaid kuidas õpetada. Kui pole olemas doktriini, kuidas midagi teha, pole ka erilist tulemust. Eesti koolides on õppekeskkond väga ühekülgselt kuiv ja rõhub tuupimisele. Õpilastes tuleks arendada pigem suhtlemisoskust. Olen ise õppinud Inglismaal kolledžis ja minu meelest on palju tõhusam igasugused arutelud õpetaja ja õpilase vahel, kui lihtsalt faktidest rääkimine. Võib-olla on inglased avatumad, kui eestlased, mine võta kinni. Meil kasutati seal slaidisessioone mingi teema kohta, mis kodus või arvutiklassis valmis tehti, seejuures ise seda esitledes. Iga õpilase erinev vaatepunkt on huvitav ja paremini jääb meelde.

    Ka oli seal palju projekte ja huviringe alates mägironimise kursusest kuni dj algteadmiste õpetamiseni. Sinna oli kaasatud inimesi spetsiaalsetest valdkondadest, kes tundsid teemat. Just huviringid oleks põhikooli lastele palju olulisemad, sest need sütitavad inimesi ehk kunagi suurtele tegudele.

    Siiski tasuks arvestada, kas Eesti kooliõpilasele on nii väga sülearvutit vaja. Esiteks hoiavad ühed asju paremini, kui teised ja teiseks pole mõtet raisata tervet tundi selleks, et it-mees uuriks välja, miks tarkvara näiteks ei toimi.
    Sel juhul võiks olla klassides juba näiteks õppepink varustatud lcd multifunktsionaalse puutetundliku monitoriga vms

     
     
     
  • Tuta

    Tere Mart !
    Kes teie vanemad on?
    Te pole sellest ühtegi sõna kirjutanud. Tahaks teada kui vanad nad on , millega tegelevad elus, kellena töötasid enne ja mis nime kannavad?

     
     
     
  • Leave a Reply
     
    Your gravatar
    Your Name