Eesti maailma kõige õnnelikumaks riigiks!
Tere!
Siin ma nüüd istun ja kirjutan. Olen ajaveebi pidamisele mõtelnud juba ammu. Kuid ikkagi oli kuidagi liiga vähe aega. Nüüd astun üle oma Rubico ning alustan nii eesti- kui ingliskeelset ajaveebi. Nii et head sõbrad kodu- ja välismaal, kes mulle laiskust ette on heitnud – teil pole (enam) õigus. Samas pole ajaveebi pidamisest suuremat tolku, kui seda kasutatakse vaid enese “hiilgavate”, kuid avalikkuse meelest ebahuvitavate mõtete edasiandmiseks. Ajaveebil on mõte vaid siis, kui ta suudab panna arutama, vaidlema, kui vaja kaklema. Sest vaid nii, omi mõtteid ja unistusi kõrvutades ning kaaludes saame edasi liikuda.
Seetõttu alustamegi oma ajaveebe mitme aatekaaslase ja sõbraga samaaegselt, kutsudes Teid arutama Eesti tuleviku üle. Sest mis kasu on meil kasvavast rikkusest, kui tunneme end endiselt õnnetuna. Kas pole mitte nii, et see kujutletav rikkus - sest tegelikult oleme me Euroopa kontekstis jätkuvalt väga vaene maa – ei kasva enam edasi, kui me ei pööra mammona kogumise asemel rohkem tähelepanu õnnelikuks saamisele. Õnn eeldab teatavasti aga nii korras lähisuhteid kui võimalust oma elust midagi teha, luua, unistusi realiseerida.
Eesti senine edu on tuginenud julgetele otsustele, innovaatilistele ja uudsetele sammudele. Viimasel ajal pole Eesti neid enam söandanud astuda. Vahest seetõttu tundubki meile järjest rohkem, et meie eest on kuskil keegi kõik juba ära otsustanud, et meil puudub võimalus ise otsustada ning toimuvat mõjutada. Vahest seetõttu olemegi nii õnnetud. Nii pöördungi Teie poole ettepanekuga kirjutada, mis võiks Teie julgeimate unistuste ja fantaasiate kohaselt olla need uudsed ja maailma muutvad ettevõtmised, mis Eestit edasi viiksid.
Ise olen välja pakkunud, et Eesti e-Tiiger tuleks taas ellu äratada. See eeldaks kõiki osapooli haaravat riiklikku IKT-programmi, mille elluviimise eest vastutaks peaministrile alluv nõukogu. Uuendada tuleb nii riigivalitsemist kui haridussüsteemi, tegelikult kõiki alasid. Tõsist tähelepanu tuleb pöörata digitaalse lõhe likvideerimisele, mis ähvardab Eesti jagada uuel tasemel kirjaoskajateks ja kirjaoskamatuteks. Siit ongi välja kasvanud ettepanek varustada riigi poolt iga põhikooli lõpuklassi õpilane sülearvutiga. See samm aitaks mitte muuta Eesti noori konkurentsivõimelisemaks IT-alal, vaid muudaks põhimõtteliselt neile antava hariduse sisu kaasaegsemaks ning tõhusamaks.
Tegemist on kindlalt hullu ideega, mida ükski teine riik pole maailmas suutnud teoks teha. võtta. See ei saa aga olla põhjus selle kõrvaleheitmiseks. Arutagem siis, kuidas edasi liikuda, sest vaid ühisel jõul suudame Eestile luua õnnelikuma tuleviku.
sellesse sülearvuti-ideesse puutuvas…
kindlasti ei ole mõistlik jagada rüperaale põhikoolilõpetajatele, sest selle kasutegur oleks minimaalne. kesk- ja kutsehariduse omandamisel pole sülearvuti eriliseks arengut soodustavaks teguriks – ja mida-oh-mida teeks sülearvutiga noor, kes siseneb peale põhikooli ja kaitseväge otse tööturule? tõenäoliselt püüaks selle võimalikult kähku vahetada kohaliku valuuta vastu.
kui üldse, siis tuleks sülearvutid jagada keskkoolilõpetajaile (või siis kõrgharidust omandama asunutele vmt). tudengina tean, millise kasuteguriga on see agregaat loengus ja siin oleks ideel tõesti jumet.
ja mis puutub IKT vahenditesse, ID-kaardi lugejaid võiks küll jagada. need on esiteks süleritest tunduvalt odavamad ja teiseks aitaks ehk kaasa e-asjaajamise levikule, enne kui e-tiigrist saab e-eesel.
Hea Klimbermann!
ID-kaardi lugejate suhtes olen 100% samal arvamusel, ei saa ausalt öeldes aru, miks seda viimase nelja aasta jooksul juba tehtud pole. E-eesli staatus võib nii tõesti lähedal olla, kuna ei suudeta loodud infrastruktuuri kasutada.
Sülearvuti puhul vaidlen aga vastu. Just põhikooli õpilasele on seda vaja – ja huugama seda panna ei saa – ta on saml kombel lepinguga käes, nagu laenutatud õpikud. See samm lihtsalt võimaldaks e-kooli programm täiel määral ellu rakendada koos uute õppevõimalustega – kuni KÕIGIL arvutit pole, ei saa seda teha.
Klimbermann!
Põhikooli lõpetajale vast pole arvuti enam vajalik, enne lõpetamist aga on see päris kindlasti vajalik. Gümnaasiumi tasemel on aga arvuti üks töövahenditest, seega hädatarvilik.
Vähe sellest!
Nagu selgub, jääb suures, aktiivses peres väheks ühest arvutist. Vaja oleks igaühele personaalset arvutit. Arvuti pole televiisor, millest vaatame erinevaid programme. Arvuti on andmebaas, värsked uudised, töövahendid. Nõus?
Kuna ei leidnud Isamaa ja Res Publica Liidu lehel kohta kus küsida siis proovin siin..
Kindlasti on selle loo teemaga mingil määral seotud ka kasiinod, õigemini nende ebaproportsionaalselt suur arv meie riigis.
Ükski erakond ei luba valimisreklaamis kasiinosid piirata.
Kuidas suhtute teie praegusesse olukorda sellel alal ja kas teie erakonnal on plaanis nende tegevust mingil määral koomale tõmmata?
On plaanis küll, eks see puudutab ka rahva tervist. Mart
Tere Hr.Laar!
“Eesti önnelikumaks riigiks”,tähendab terve Eesti maa önnelikumaks!Aga minule tundub et se on “Tallinn önnelikumaks riik.”
Tallinn ja maakonnad ei ole taaskaalustanud.Kus on aktiivne regionaalpoliitikat??
Miks on köik ministeriumid ja riigi asutusi koncentreeritud Tallinnasse?
Iga Eesti suurlinn peaks saama omale, vähemalt üks ministeerium ja üks vöi kaks riigi asutusi.Niimodi areneb terve Eesti maa.Eks?
Lugupidamisega.
Juhan H.Korbi/Uppsala-Rootsi
Õnne definitsiooni leidmisel õppigem hiinlastelt. Kui õieti mäletan (olin seal suviti), hiinlase õnn koosnes ja koosneb 3 koostisosast:
1.hea tervis
2.tugev perekond
3.suhted (ei mäleta täpset sõnastust, kuid see tähendas sõprust, sotsiaalseid kontakte jms.).
Euroopa ilmalikus (väljaspool kristlust) kultuuriruumis kahjuks pole loodud konsenslikku õnne mõistet.
Lugupidamisega
Boris Polov
Mis blogiga juhtus??